Enesehinnangu hoidmiseks ja tõstmiseks kasutatakse mitmesuguseid võtteid: nt võrreldakse end nendega, kel läheb veel halvemini, enda seostamine tuntud inimestega (kui lemmikmeeskond võidab, öeldakse: ,,Meie võitsime!", kaotuse korral aga: ,, Nad kaotasid.") HOIAKUD Hoiak positiivne/negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi/millessegi. Väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Ilmnevad kõikides meie suhtumistes, erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustatakse oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse (,,Kas te armastate võid?"), teisalt on meil ka palju väga selgelt väljakujunenud hoiakuid (nt hoiak mõne poliitiku suhtes). Suurt tähelepanu pööratakse neile, sest: · Hoiakuid peetakse võrdlemisi püsivaks (ei muutu juhuslike asjaolude mõjul) · Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased => saab koostada/teostada programme, mis soodustaksid positiivsete hoiakute tekkimist
Võimalik mina võib aga samuti tekitada negatiivseid tundeid. Seda juhul, kui inimese väljavaated muutuvad halvaks ning ta kardab ebasoodsaid muutusi. Vastuolud tegeliku ja võimaliku mina vahel põhjustad süütunnet, enesepõlgust vms. 8.2 Hoiakud Hoiak ehk positiivne või negatiivne hinnanguline suhtumine kellessegi või millessegi. Hoiakud väljenduvad arusaamades, tunnetes või kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. Nad erinevad selgusastme poolest. Sageli teadvustame oma suhtumise alles siis, kui seda küsitakse. Suurt tähelepanu pööratakse hoiakutele järgmistel põhjustel: Hoiakuid peetakse võrdlemini püsivaks. Enamik hoiakuid on õpitud, mitte sünnipärased. Hoiakud mõjutavad info töötlemist. Hoiakud mõjutavad käitumist Kognitiivsel infol põhinevad hoiakud Siia kuuluvad kõik meie arusaamad, neil on kaks peamist allikat- isiklik kogemus ja teised inimesed.
annaabi.ee 
