suurus ja x otsustusmuutuja väärtus, kusjuures vastava funktsiooni kuju sõltub konkreetsetest piirangutest). Kuid tulemuste visuaalseks demonstreerimiseks on graafilised mudelid väga populaarsed. Otsustusmuutuja ja vääring on optimaalsusmudeli põhikomponendid. Et selgitada välja, kuidas käitub vääringu suurus otsustusmuutuja erinevate väärtuste korral, on vaja teada piiranguid, mis tingivad kasu ja hinna funktsioonide vastava kuju. Optimaalsusmudelite koostamisel selgitataksegi kõigepealt välja: otsustusmuutuja võimalikud väärtused (võimalikud käitumised või -strateegiad); antud konkreetse käitumise puhul sobiv vääring (mis kõige tõenäolisemalt seostub puhaskasuga); antud konkreetse käitumise puhul olulised piirangud;kasu ja hinna sõltuvus otsustusmuutuja väärtusest. Võtame järgmise näite. Mis on näiteks tudengi jaoks põhidilemma? Loomulikult see, kui palju aega kulutada käitumisökoloogia eksami õppimiseks? Vaatleme seda optimaalsusmudeli
kellel on rohkem raha, sest nende poolt "hääletatud" kaupu hakatakse rohkem tootma. Rohkem hakatakse tootma neid kaupu seetõttu, et võimalus küsida kõrgemat hinda ja suur nõutav kogus võimaldab tootjatel teenida selle kauba tootmisega suuremat kasumit. Tarbijate soove väljendab turul nõudlus ja tootjate tootmisvõimalusi pakkumine. Ühe hüvise turgu väga oluliseks iseloomustajaks on ka selle hüvise hind. Järgnevalt selgitataksegi eraldi nende kahe mõiste olemust ja seost hinnaga. 2.2. Nõudlus Mingi hüvise nõudlusega (tähistatakse tähega D, ing k demand) väljendatakse sisuliselt seda, kui kõrgelt tarbijad antud hüvist väärtustavad. Nõudlus näitab, kui palju on tarbijad nõus selle eest maksma ja kui palju nad teatud hinnaga on nõus seda ostma/tarbima. Seega on nõudluse puhul tegemist nõutava koguse ja hinna vahelise seosega
annaabi.ee 
