Oetteli mõjul langes noormehe valik hoopiski usuteaduse kasuks. Selle kõrvalt jätkus tegelemine filosoofiaga. Avastuslikeks kujunesid J. Hurda jaoks soome rahvaluuleteadlaste tööd. Samal ajal liitus J. Hurt veelgi tihedamalt baltisaksa seltskonnaga. 1850. aastal astus ta "Livonia" korporatsiooni liikmeks. Säilisid aga sidemed ka talupoegliku koduga. Otsustavaks noore J. Hurda maailmavaate selginemisele võib pidada 1860. aastal Lepa talus veedetud suve, mis kinnitas noormehe soovi ustavaks jääda oma kodule ja vanematele, seega ka rahvale. Samast ajast pärinevad esimesed õelt Eevalt ülekirjutatud rahvalaulud. Programmilise luuletusega " Enne ja nüüd" astus J. Hurt ka "Perno Postimehe" kaastööliseks. J.Hurda huvi eesti keele ja rahvaluule vastu viis ta varakult kokku ÕES-iga.
Puudus üldtunnustatud käsitlusviis. Max Scheler (1874-1928) on öelnud , et mitte ühelgi teisel inimtunnetuse perioodil ei ole inimene olnud enese suhtes kahtlevamal seisukohal kui meie päevil. Meil on teaduslik, filosoofiline ja teoloogiline antropoloogia, mis üksteisest midagi ei tea. Seetõttu puudub meil selge ja konsistentne inimese idee. Üha kasvav hulk eriteadusi, mis kõik inimese uurimisega tegelevad, on inimesemõistet pigem ähmastanud, kui aidanud kaasa selle selginemisele (Cassirer, 1999, lk.42). Cassirer püüabki leida väljapääsu sellest labürindist. Mis on inimene 7 2. Sümbol inimloomuse võti. Ernst Cassirer püüab leida võtit , mis avaks inimolemuse ja aitaks taibata inimkultuuri üldist iseloomu. Cassirer toetub bioloog Johannes von Uexkülli seisukohale, et reaalsus on väga mitmekesine ning sisaldab endas väga palju erinevaid vorme ja
annaabi.ee 
