kuriteoks. Tüdruk oli ennemgi kriminaalromaane lugenud ja sealt ajendaski selliseks kuritoks. Kuna teda ei kahtlustatud, siis vahistati lesk. Algas päranduse jagamine. Kõik tahtsid enda osa. Lõpptulemusena oli aga Aristide oma raha hoopis Sophiale jätnud, sest tema arvates oskas Sophia rahaga kõige paremini ümber käia. Loo lõppedes tahtis tädi Edith Josephine kurjusest võimalikult kaugele viia, kuid poole tee peale jõudes sõitsid nad kraavi ning mõlemad said surma. Asjaolude selginemisel tuli välja tegelik mõrvar ning lugu oli sellega oma lahenduse leidnud. Tsitaadid ,,Kas oletate, et tema võiks mõrvar olla? Muidugi, tal oliid selliseks kõik võimalused. Aga kui püüaksime motiivi leida, siis seda lihtsalt pole. Teie isa maksis talle lisatasu ja see summa kasvas iga aastaga üha suurmask." ,,Jah, kõik mõrvarid, keda olen kohanud, olid teatud määral edevad. Ja just edevus hukutab nad üheksal juhul kümnest."
Ta jättis Sophiale ülesandeks raha teistele jagada täpselt nii nagu Sophia heaks arvab, sest Sophial otsused on alati head ja kindlad. Lisaks uurijatele aitas juhtunud lahendada ka Charles Hayward, sest armastus Sophia vastu sundis teda kõveras majas peituvale saladusele lahendust otsima. Loo lõppedes tahtis tädi Edith Josephine kurjusest võimalikult kaugele viia, kuid poole tee peale jõudes sõitsid nad kraavi ning mõlemad said surma. Asjaolude selginemisel tuli välja tegelik mõrvar ning lugu oli sellega oma lahenduse leidnud. 3. Probleem: Autor näitas selle looga, et tihti on kuritegude sooritajaks need, keda me kõige vähem kahtlustada oskaksime. Nii oli ka antud raamatus, kus mõrvariks osutus pealtnäha täiesti süütu pisike tüdruk, keda kõik pigem hoiaksid, kui milleski kahtlustaksid.Tegelikkuses aga ei saa kedagi usaldada, sest kõige nõrgemad inimesed võivad vihahoos korda saata kõige hullemaid kuritegusid. 4. Tegelased:
Tegu on referaadiga, mille teemaks oli Kaalutlusõigus ja uurimispõhimõte. Tugineda tuli kohtupraktikale ning on kirjutatud viitamiste, kasutatud allikatetega. Haldusõigus oma olemuselt on suunatud isiku õiguste kaitsele ning tema üheks ülesandeks on avalik-õiguslike ja erahuvide tasakaalustamine. Seadus expressis verbis kohustab haldusorganit nõrgemat osapoolt aitama ning ta peab ühiskonnas tagama korraldatuse. Haldusorgan on haldusõiguses keskne ning ta on seaduse või selle alusel avalike ülesandeid täitev asutus, kogu või isik, mille tipus asub riik. Haldusõiguse suureks komponendiks on haldusmenetlus ning printsiibid, millele menetlus põhineb. Uurimispõhimõtte ja kaalutlusõiguse printsiibid ei ole mõeldud isikute õiguste piiramiseks, vastupidi. Need kaks aluspõhimõtet haldusmenetluses aitavad viia parimate võimalike lahenditeni kodanike probleemides. Üht teiseta käsitleda ei saa. Nad kuuluvad kokku ja toetavad üksteist menetluse käi...
annaabi.ee 
