üliriigid Korea sõtta 1950.-1953. aastatel ja proovisid seal oma üleolekut tõestada. Külm sõda viis suure võidurelvastumiseni. Mida suutis saavutada üks riiki, pidi teine kindlasti ka saavutama. Niisiis sai USA endale tuumarelva 1945. aastal. Nõukogude Liit sai selle 1949. aastal. Võidurelvastumine viis utoopiliste arvudeni sõjatehnikas ja tuumalõhkepeades. 1983. aastal töötas USA president Reagan välja Tähtede sõja programmi, mis kohutas NSV Liitu. Sellega oli selgek s saanud, et Nõukogude Liit on relvade võidujooksu kaotanud. Mõlemad riigid moodustasid ka koostöölepinguid teiste riikidega. 1949. aastal moodustasid 10 Euroopa riiki koos Ameerika Ühendriikidega Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO), mis ühendas riike sõjaliselt, ja 1952. aastal asutati Saksamaa ja Prantsusmaa eestvõttel koos Beneluxi maadega ja Itaaliaga Euroopa Söe- ja Teraseühendus, millest sai majandusliku koostöö ühendus. Vastukaaluks moodustas NSV
valitud Maapäevas. Samas kujunes Eestis välja igasugune kaksikvõim nagu Venemaal. Ametlikult olid võimul Ajutise Valitsuse poolt tunnustatud võimuorganid, tegelik võim siirdus aga Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogule. Viimases pääsesid võimule enamlased, kes ei tahtnud Eesti iseseisvumist. Sammhaaval suutsid eestlased oma positsioone siiski laiendada, esiteks moodustati Eesti rahvusväe osad. Peagi sai selgek, et Venemaa ei suuda Eestit sõjaliselt kaitsta, sest olukord läks keeruliseks. Augustis vallutasid Saklased Riia ja 20. dets 1917 korraldasid dessandi Saaremaale. Vene väed ei suutnud eriti vastupanu osutada. Saksa okupatsioon oleks olnnud Eestile reaalne oht, kuid see aga andis uut hoogu ettepanekutele end uppuvast laevast võimalikult kiiresti lahti haakida. 25. aug tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikule iseseisvumisele.
annaabi.ee 
