Sellest vaatekohas lähtudes on järgmisel 9 joonisele märgitud üksikud äritänavad ja seega kinnistatud, kus ja millistes piirides levib Tartus äritänavastik. Tulemusena näeb kokkulangevusi linnasüdamega. Geograafiliselt saab äritänavad kahte liiki rühmitada, nimelt: a) Linnasüdame (city-keha), ja b) Linnasüdamest kiirtena väljaulatuvad äritänavad (city jäsemed) Tegelikult on linnasüda selgeilmeline ärilinn, kus kõik tänavad nii tihedasti kui võimalik äride, büroode jne. poolt vallutatud. Esimest liiki äritänavad on esindatud Küütri ja Uue turu kui ka Vana ja Jaani tänava ning Henningi välja vahelisel alal. Teine on esindatud kiirtena levivate suure liiklusega peatänavatena nagu Riia, Raatuse ja Peterburi-Vene tänavat. 10 Joonis 2 Tartu äritänavate levimine ja asend linna tänavastikus
rõhus, kuid kõigiks erijuhtudeks sobivat lahendust pole leitud). Lihtsam on näha funktsiooni: silpe vajame sidusa kõnevoolu liigendamiseks. Tõhusalt võimaldab seda teha vokaalse ja konsonantse funktsiooni korrapärane vaheldamine. Konsonantne ehk toetav faas hääldusreas on elementaarselt vajalik, et saaks moodustada eri vokaale ja neid fraasis hõlpsasti eristada (ainult vokaale järjestades oleks nii selgeilmeline moodustus kui ka eristamine raske!) Vokaalid omakorda kui kõlajõult mõjusam ja kandvam osa kõnest teenivad ühtlasi konsonantide reljeefsema esiletoomise ülesannet: konsonandimoodustuse ilmekamad ja ka tähenduslikult kandvamad jooned avanevad suuresti tänu naabervokaalide abile (nt "kõvade" ja "pehmete" konsonantide vastandus vene või iiri keeles!) Seega põhinebki artikuleerimine (suhtlemine häälikute varal) just kõne silbilisel ülesehitusel.
annaabi.ee 
