viimase kilbi. Gordionis raius Aleksander kuninga vankri sõlme läinud rihmad läbi, selle asemel, et neid lahti harutada. Gougamela lahing 331 eKr - Aleksandri armeel oli vastas tunduvalt suurem Pärsia armee, kuid Makedoonia kuningas võitis. Selle lahingu võit sümboliseerib kreeka kultuuri võitu aasia kultuuri üle. Pärsia kuningas Dareios I põgenes. 325 eKr tõi Aleksander oma väed Indiast tagasi, kuid suri. Egiptus jäi Ptolemaiostele, Süüria Seleukiididele, Makedoonia Antiigenostele. 3. VANA ROOMA Roomat läbibi Tiberi jõgi. Rooma linna koha põlised asukad olid latiinid ehk sillaehitajad. Rooma linn rajati Tiberi jõe ääres asuvale seitsmele kõrgendikule. Neist ühe nimi oli kapitoolium. Cloaca Maxima - Rooma kanalisatsiooni süsteem. Ostia - linna sadam. 9 Po tasandikul ja Alpidest põhjas (praegusel Prantsusmaal) elasid Gallialased. Tiberi jõe ümber oli
(Võitmatu Jumalana). Ptolemaios jätkas tema jumalikku austamist, Ptolemaiose poeg Ptolemaios II aga kuulutas jumalaks esmalt oma isa ja siis ka enda koos õe ja abikaasa Arsinoega (venna-õe paar kandis jumalatena nime Theoi Adelphoi Jumalad Õde-Vend). Küllap mängis siin kaasa Egiptuse aastatuhandete vanune valitseja jumalikustamise traditsioon, mille Ptolemaiosed oma võimu legitimeerimiseks üle võtsid. Hiljem (Antiochos III ajal) sai valitsejate jumalikustamine omaseks ka Seleukiididele. Ka Makedoonia ja Pergamoni kuningatele osutati samuti jumalikke auavaldusi, kuid otseselt jumalaks nad ennast ei kuulutanud. Nagu kreeklaste elulaadis, nii püsisid traditsioonilised jooned religiooniski. Nii kodumaal kui võõrsil austati vanu jumalaid ja jätkati vanu rituaale. Kuid idamaades puutusid kreeklased senisest tihedamalt kokku kohalike jumalatega, ja kuigi paljud neist olid hellenitele tuntud varemgi, hakkas idapoolsete rahvaste usk uues keskkonnas
annaabi.ee 
