See kõik on kultuuriline konstruktsioon. Isiksuse omadused, mida peeti mehelikeks ja naiselikeks, tglt on need sama kergelt vahetatavad kui riietus. Inimloomus on väga mõjutatav ja kohandatav erinevatele kultuurilistele tingimustele. Kultuuriline determinism. Tema puhul on kritiseeritud seda,et tema uurimismeetodid ei tundu väga kindlad. Neljas loeng Strukturalism Peamine esindaja Claude Levi-Strauss. Prantuse teadlane, kes pakkus välja seletusskeemi, mille abil seletas ära kultuuri toimimise seaduspära. Püüdis tuvastada struktuureid mudeleid, mis oleks sarnased kõigis ühiskondades. Hoolimata selles,et ühiskonnad on sarnased, on seal varjatud sarnasus. Mitteteadvustatud tasandis tuleb välja ühtsus. Mitte ei küsi, mis nad arvavad, vaid dokumenteerime nende kultuuri. Strukturaalse antropoloogia lõppeesmärk on avastada reeglistik või algoritm, mis määrab kõigi kultuuriliste nähtuste varjatud olemust ja arengut
igasugustele kultuurilistele tingimustele. Toob isiksuse käsitlusse kultuurilise olemuse. Hiljem on kritiseeritud tema uurimismeetodeid lükkab ümber looduse rolli, tegelikult see millega ta seda tõestab, ei ole päris kindel, kas see on usaldusväärne. Siiski hiljem on selline lähenemine väga levinud. 4.loeng Strukturalism Claude Levi-Strauss (1908-2009). Prantsuse teadlane, kes pakkus välja suure seletusskeemi, millega püüdis seletada inimkultuuri toimimise seaduspära. Kuigi näivalt on paljud maailma kultuurid erinevad on neil siiski mingi sarnane toimimise mehhanism. Püüdis tuvastada struktuurseid (sotsiaalsete struktuuride üldkehtivaid põhielemente) mudeleid, mis oleksid sarnased kõikides ühiskondades. Varjatud sarnasus. Ei peaks väga kuulama, mida räägid inimesed erinevates ühiskondades, milline nende kultuur on. Oluline pole see, mida inimesed ise taipavad oma kultuuri