koma: Hiir hüppas, kass kargas, vana karu lõi trummi. Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse nende vahele koolon (kooloni asemel saab mõelda sest): Rong ei tulnudki: Piilupart oli jälle magama jäänud. Koma pannakse ka järeldusseost märkivate sõnade järelikult, seega, niisiis, seetõttu, selle tagajärjel, selle tulemusel ette: Väljas on alles pime, seega võib edasi magada. Samuti seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on (s.o), see tähendab (st) ette: Romeo lahkus, st kohe läheb lugu traagiliseks. Kui järgnev osalause järeldab eelmisest, pannakse nende vahele mõttekriips (mõttekriipsu asemel saab mõelda järelikult): Puhh lakkus juba purgigi üle Jänesele enam mett ei jätkunud. PÕIMLAUSE osalaused on alistusseoses. Kõrvallause täpsustab pealause või kõrgema astme kõrvallause mõnd lauseliiget. Kõrvallauset seob pealausega
Rindlause kirjavahemärgid Rindlause osalaused on võrdväärsed, neid seovad kas sidesõnad või komad. · Sidesõnade ja, ning, ehk, või, ega ette koma ei panda. Ilm on ilus, linnud laulavad ja päike paistab. · Järeldusseost märkivate sõnade seega, niisiis, seetõttu, seepärast, järelikult, selle tagajärjel, selle tulemusel ette pannakse koma. Peaminister astus tagasi, järelikult oli ta ikkagi milleski süüdi. · Seletusseost märkivate sõnade nimelt, see on, see tähendab ette pannakse koma. Kõlasid tuttavad helid, nimelt algas viimane vaatus. · Kui järgnev osalause seletab eelmist, pannakse rindlause osalausete vahele koolon. Ema oli väga väsinud: terve päeva ta pesi, triikis ja korrastas pere pesu. Koondlause kirjavahemärgid Koondlause korduvate liikmete vahele pannakse koma, kui nende vahel pole sidesõnu ja, ning, ega, ehk, või, nii ... kui (ka)
annaabi.ee 
