Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"seletud" - 3 õppematerjali

Soojusnähtused
2
docx

Soojusnähtused

Nüüd pöörake kolb ümber ja oodake, kuni keemine lakkab. Seejärel valage kolb üle keeva veega ­ vesi ei hakka keema. Kuid pange kolvi põhjale veidi lund või valage see lihtsalt külma veega üle ja te näete, et vesi hakkab keema...Lumi sai hakkama sellega, millega ei tulnud toime keev vesi! Asi on seda mõistatuslikum, et käega katsudes ei tundu kolb olevat eriti kuum. Samal ajal näete oma silmaga, kuidas vesi kolvis keeb. Tegelikult on seletud järgmine : lumi jahutas kolvi seinu, selle tulemusena tihenes aur kolvi sees veetilkadeks. Et õhk oli kolvist välja surutud juba keemise ajal, siis on vesi nüüd märksa madalama rõhu all. On aga teada, et rõhu vähenemisel keeb vedelik madalamal temperatuuril. Seega on meil kolvis küll keev vesi, kuid mitte kuum keev vesi. Kui kolvi seinad on väga õhukesed, võib auru äkiline tihenemine kutsuda kolvis esile midagi

Füüsika → Füüsika
42 allalaadimist
Tomatite kasv erikeskkondades
28
doc

Tomatite kasv erikeskkondades

aurumist ja takistavad seetõttu taimede kuivamist.(Laas 1967) Taimede kasvu mõjutab suuresti ka mulla temp., eriti põhjapoolsemates piirkondades, kus mullapinna sügava läbikülmumise ja võrdlemisi madala temp tõttu esineb vegetatsiooniperioodil ka igikelts. Mulla temp. avaldab suurt mõju eelkõige juurte imamistegevusele. Sügisel, seoses temp. langusega, algab parasvöötmes lehtede varisemine. Õhu ja mulla temp seletud ka see, et tundras vaatamata väikesele sademete hulgale, esineb suvel niiskuse küllus, sest aurumine on väike ja taimede kadu on on väike. Seega ebasoodsate tingimuste korral kas taim kohastub nendega või mitte. Isegi on võimalik, et taim sureb või liik omandab omapärase kääbusja taime kuju. (Laas 1967) 1.3 Vesi Vesi on temperatuuri kõrval olulisemaid tegureid taimede elus, sest rohelised taimed ei

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

Mina olen ka kuuski ja kadakaid varastand, sest mina oskan ka varastada. See vaimuvalang kippus härra Mauruselt aru röövima, nii et ta ikka ja jälle kargas käsitsi Laane kallale. Suure vaevaga suutis Ollino teda sedavõrt rahustada, et võis lugemist jätkata. Eelmise kirjatüki lõpus seisis sulgudes: Järg tuleb -- aga seda ei leitud kustki. Selle asemel mõni leht edasi: Miiver saaver taaver? Minaaver taaver varaaver. Sellele oli juurde lisatud: See on ära seletud -- mis sa tahad? mina tahan varastada. Kahel järgmisel leheküljel olid suured pealkirjad, esimesel: Nasi adpe taravasma, teisel: Nasi edol taravasnud. Mõlemad leheküljed olid samas keeles peaaegu täis kirjutatud. Kerge vaevaga saadi aru, et üks pidi tähendama: Sina pead varastama, kus all olid loetletud kõik varastatavad asjad ühes nende arvu äratähendamisega; teine: Sina oled varastanud, millele juurde lisatud juba varastatud asjad ühes märkmetega, kas terve või kuhu peidetud

Eesti keel → Eesti keel
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun