Nagu näitasid L. S. Võgotski tööd, on märgiline funktsioon kultuuri fundamentaalne produkt. Selle omandamine viib teatud etapil lapse psüühiliste funktsioonide kardinaalsele ümberkorraldamisele. Võib oletada et igal erineval juhul, igal lapse tegevusel, formeerub see funktsioon uuesti oma erilisel teel, samal ajal asendamise ilmnemise samaaegsus oma erinevates ilmingutes räägib jälle justkui sellise oletuse vastu. Siit järeldub et kujutlemise funktsioon joonistamise juures ei seletu ainult joonise enesega vaid on märgilise funktsiooni erijuhus. Kritseldustes kasutatud joontele tähenduse andmine ei ole ainult nende kritselduste arenemine joonistuseks. Vastupidiselt- need kujutavad endist pigem teatavat seisakut järkjärgulises üleminekus, uudismoodustist, mis omab oma erilisi allikaid. Sellest kirjutab A. Wallon- `Liikumine kasvab ümber iseendast, muutudes märgiks. See võib jätta graafilise jälje seinale või kritselduse
[Wieger 40] M¨ark puudub. [Henshall 88] Hauduma v~oi s¨ unnitust vastu v~otma ning vesi on lootevesi. S¨unnituse vastu v~otmine, aitab imikul u f´ u ¨sast v¨alja ujuda. [ 93] M¨ark pole kirjeldatud, aga on antud algt¨ ahendus kui s~ojatrofeeks v~oetud laps. Nagu n¨aeme p~ohinevad seletused m¨argikujutisele otsese piltvaste otsi- mises, kitsendusena selle seotus m¨argi t¨anap¨aevase t¨ahendusega. Seletu- sed eiravad fakti, et m¨arkide t¨ahendused on ajaloo jooksul muutunud samav~orra kui nende h¨a¨aldused ja graafiline kujugi. Tundub, et seletuste taga on kummitamas m¨ uu¨t kanjist kui ideogrammkirjast. Nelja esitluse omavaheline v~ordlus on koondatud tabelisse lk.50. N¨aeme, et sarnaste seletustega m¨arkide arv 19/23 on erinevatest 4/23 ( ) tunduvalt suurem. Koosk~ olalistest m¨arkidest on h¨asti koosk~olas siiski alla poole 6/19
annaabi.ee 
