Vabadus kas illusioon? Iseenda ja teiste käitumisest arusaamine pakub kindlasti kõigile huvi. Igaüks on väikestviisi psühholoog, muidugi ka filosoof, arst jne. Arusaamine teiste käitumisest võimaldab ette näha, mida nad tulevikus võiksid teha, arusaamine iseendast ehk iseenda tundmine võimaldab valida sobiva elutee, õiged sõbrad, õige keskkonna. See on igaühe jaoks eluliselt tähtis. Arusaamine eeldab, et käitumine on seletatav. Seletatavus näib aga eeldavat seaduspärasusi. Kuid kas pole nii, et mis on seletatav, seda oleks võinud piisava teadmise puhul ka ette näha? Nii näib tõesti, et vabadus ja determinism välistavad teineteist. Oletame, et kehtib kõikehõlmav determinism ning vabadus on illusioon. Vabaduse illusioon tekib sellest, et me ei tunne piisavalt oma tegude põhjusi. Kui tunneksime, ei arvaks enam, et oleme vabad
On raske aru saada (176), kuidas said kahe möödunud aastasaja teadlased olla kuulnud ettekijutustest, mida esitab alles hiljuti välja mõeldud metodoloogia; teiseks ei sobi Lakatosi metodoloogia dikteerima teadlaste valikuid, sest see polnud mõeldud teadlastele nõu andma; kolmandaks ei saa kirjeldada teooriavahetusi, mis sõltuvad teadlaste teadlikest otsustest ja valikutest (176). Lakatosi, Popperi ja Kuhni enesestmõistetavaks eelduseks on, et teeoriavahetuste seletatavus teadlaste otsuste ja valikute toel. Lakatos ja Popper ei suutnud asjakohaseid ettekirjutit teha teooriavalikul ja seega ei saanud nad kirjeldada teooriavahetust. Kuhn õigustab suvalist valikut, mis on teaduskonnati. 2.Objektiivselt esinevad võimalused (177-181). Teooria või programmi arendamise objektiivse võimaluse mõiste (177). Seda on vaja füüsika teooriavahetuste kirjeldamisel. Uurimisprogrammist esile tulevate objektiivsete
annaabi.ee 
