Galileo Galilei Galileo Galilei sundis15. veebruar 1564 Pisas suri8. jaanuar 1642 Arcetris oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Esmase hariduse andis Galileole isa ise, kasutades aeg- ajalt koduõpetajaid. Kuigi isa ei hinnanud religiooni järgimist kõrgelt, pani ta noore Galilei parema hariduse huvides 1575 Vallombrosa kloostri kooli. Aastal 1581 asus seitsmeteistaastane Galilei Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine kui arstiteadus
Nähtus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele Seadus kiirendus kiiruse muut ühes ajaühikus Suurus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) Oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Galileo_Galilei http://et.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton Füüsika lühikursus gümnaasiumile Kasutatud allikad
Galileo Galilei Galileo Galilei, kes sündis 15. veebruaril 1564 Pisas ja suri 8. jaanuaril Arcetris, oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Ta leiutas kompassi, termomeetri ja täiustas teleskoopi. Perekond Galileo isa oli Vincenzo Galilei, kes oli kuulus muusika õpetaja ja flöödimängija. Isa pidas Galileod väikeseks hajameelseks taevauudistajaks, kes nägi kummalisi nägemusi ja kuulis enneolematuid helisid. Juba väiksena keeldus poiss arvestamast autoriteetidega. Ta ehitas kohmakaid asjandusi, mis meenutasid vankreid, veskeid ja laevu kõike, mida tema meeled
Teine tase filosoof ja füüsik. Kolmas tase Pani aluse teaduslikule Neljas tase Viies tase ekperimenteerimisele ja katsetustulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoobiga, nt valmistas ta ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Galilei teleskoobi. Samuti ine tase ekperimenteeris Galilei Kolmas tase Neljas tase temperatuurimõõtmistega ja Viies tase täisenas teleskoopi.
matemaatilised alused" (1687) ja "Optika" (1704). Tema formuleeritud mehaanika põhiseadused said tänapäeva füüsika nurgakiviks. (3) 4.2 Galileo Galilei Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa - 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik.Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele.Galilei tegeles muu hulgas teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi.Ta tegeles ka temperatuuri mõõtmistega ja täiustas termoskoopi.(2) KOKKUVÕTE Füüsika on teadus, mis uurib kõigi mateeria vormide liikumise ja vastastikuste seoste üldisimaid ja põhilisimaid seaduspärasusi. Füüsika on tehnika, inseneeria alus. Käsitlusobjektide järgi jaguneb füüsika laias laastus mikro- ja makrofüüsikaks. Vaadeldavate
Mõõtmise täpsus sõltus instrumendi suurusest. Vaatlustehnika areng järgneva 300 aasta vältel on seotud teleskoopide arenguga. Esimesena kasutas pikksilma astronoomilistel vaatlustel Galilei aastal 1610. Galileo Galilei (1564 1642) oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilise tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletatavatele loodusteadustele. Esimene tõsine teleskoop valmistati J. Fraunhoferi töökojas 1824. a. Tartu Tähetorni tarbeks ja on sealses muuseumis tänaseni töökorras. Fraunhoferi teleskoop tähendas hüpet mõõtmis- täpsuses. Kui varasemate teleskoopidega saadud usalduväärsed tulemused jäid 2-3 kaaresekundi piiresse, siis selle riista töötäpsus oli veerand kaaresekundit. Joseph von Fraunhofer (1787 1826) oli Saksamaa optik, füüsik ja astronoom. Ta mõõtis