Ta maeti soovikohaselt kodukoha lähedale Suure-Jaani kalmistule. 3 JOHANN KÖLERI LOOMING Johann Köler on arvanud kunsti kohta: „Kunsti ei või rakendada teoreetikute üksteisest lahkuminevate sihtide teenistusse, sest ta jääks pinnata, kunst ei luba ennast kütkestada, ta on piiramatu ega ole alistatav ei heale ega kurjale. Maalikunstil on oma raam, s. t. ta on piiratud momendiga ega või olla ideede, ajaloo seletajaks. Maalikunstis on väärtuslik kuidas, mitte aga mis!“ (A. Waga, Johann Köler. Tartu 1931, lk. 34.) Johann Köleri looming on romantilis-klassitsistlik. Tema looming on väga mitmekesine ning jaotub mitmeteks eri žanriteks. Kunstniku loomingusse kuuluvad portreed, mütoloogilise ja religioosse sisuga maalid, maastiku- ja olustikumaalid. Omaette rühma saab moodustada isegi tema Itaalia- teemalistest maalidest. Üks Köleri kuulsamaid teoseid on fresko „Tulge minu juurde“
Seletusel on isesugune loogiline struktuur. Seletus koosneb kahest osast: seletatava tõsiasja või sündmuse kirjeldusest ja teatavale seaduspärasusele (nt põhjuslikule seosele) rajanevast “seletajast” . Seletus on suunatud minevikku. Nt Malle ja Kalle väljusid käsikäes kinost. Hüpoteetilised võistlevad seletused: 1) Malle ja Kalle on õde-venda 2) Malle ja Kalle on head sõbrad 3) Malle ja Kalle käivad ja armastavad üksteist Seletuse aluseks ehk seletajaks on teatav kulturoloogiline reeglipärasus: tavaliselt käivad käest kinni üksteisele lähedased inimesed – õed-vennad, sõbrad, armastajad. Seletusel puudub järeldusotsus, seega ka erinevus otstarbes. Kirjeldus, seletus, väide o Väide – üksik ilma eeldusteta järeldusotsus. Kui see ei toimi varjatud eeldustega järeldusotsusena, siis ei ole see argument. o Kirjeldus – kirjeldus on hulk väiteid, millel ei ole mitte argumenteerimise
annaabi.ee 
