loodusejumalanna ning üks kolmest neitsist-jumalannast. Sündis Delosel. Artemis, keda seostati eriti hirve ja karuga, küttis metsloomi ning kandis hool noorloomade üle seostati teda eriti hirve ja karuga. Kuna tema vend Phoibos oli päikesejumal, peeti teda kuujumalannaks ja hüüti teda tihti Selenaks. Teda peeti hõbenoole ohvriks kui mingi naine kiirelt ja valutult suri. Artemist austati ka vooruse-, taimekasvu-, abielusõlmimis-, sünnitus- ja viljakusejumalannana. Tema seljas oli lühike rüü, nool ja oda käes ning saatjaiks hirv ja nümfid. Küpress ja kõik metsloomad, eriti aga põder olid talle pühendatud ning sümboliteks vibu ja nool..
Ta oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. Üks kolmest Olümpose neitsist-jumalannast. Artemis oli metsloomade emand, kõige kõrgem kütt jumalaist küllalt tähemepanuväärne amet naisterahvale. Hea kütina hoolitses ta noorloomade eest; tema oli ka kõikjal neitsiliku nooruse kaitsja. Nii nagu Phoibos oli päike, oli tema kuu, keda hüüti Poibeks ja Selenaks (Luna). Kumbki nimi ei kuulunud algselt temale. Phoibe oli titaan, üks vanadest jumalatest. Samuti ka Selene kuujumalanna, kes polnud seotus Apolloniga. Selene oli Heliose, selle päikesejumalanna õde, keda Apolloniga segi aeti. Hilisemates poeemides identifitseeritakse Artemist Hekatega. Temas ilmneb kõige elavamalt ebamäärane piiritelu hea ja kurja vahel, mis iseloomustab kõiki taevalisi.