nantide taset (toidu riknemist põhjustavaid baktereid või rooja mikrofloorat). Otsesed külvitehnikad ei sobi enamasti toidumürgistusi põhjustavate bakterite kultiveerimiseks. See on tingitud toidupatogeenide sagedasest madalast arvukusest toiduainetes, nt üks rakk 25 g toote kohta. Toidupatogeenide kultiveerimise tehni- kad sisaldavad sageli eelrikastamist või "taaselustamist", selektiivset rikastamist puljongis ning kultiveerimist selektiivsetele agaritele, millele järgneb tüüpiliste kolooniate identifitseerimine. Tüüpiliste kolooniatega tehakse täiendavalt biokee- milised või muud testid, lähtuvalt metoodikast. "Taaselustamisel" tuleb arvestada sellega, et kahjustatud rakud on tundlikud selektiivsete ainete ja inhibiitorite suhtes. "Taaselustamine" võib hõlmata proovi inkubeerimist mitteselektiivses puljongis, nt puhverdatud peptoonvees, või söötmetesse kaitsvate komponentide lisamist, mil-
puhaskultuuri samastamine biokeemiliste omaduste alusel. ISOLEERIMINE VEREST. Kasutusel on kommertsiaalsed verekülvi süsteemid ( Septi-Check). Veri külvatakse söötmesse vahekorras 1:10, söötmeid inkubeeritakse kuni 7 päeva. Verekülvi kasvu kontrollitakse Grami järgi värvitud preparaadiga. Juhul kui verest leitakse Gram-negatiivseid baktereid, tehakse hemokultuurist ümberkülvid otse selektiivsele söötmele. ISOLEERIMINE ROOJAST. Uuritav roe külvatakse selektiivsetele ja/või diferentsiaal-diagnostilistele söötmetele. Enamasti on tegemist söötmetega, mis valikuliselt soodustavad Gram-negatiivsete mikroobide kasvu, pärssides samal ajal Gram-positiivseid. Diferentsiaal-diagnostiliste söötmete puhul peaks meeles pidama üldreeglit, et soolepatogeensed mikroobid (Salmonella, Shigella) on laktoosnegatiivsed, mis aitab neid eristada seedekulgla normaalsetest laktoospositiivsetest bakteritest.
annaabi.ee 
