Oksiidid Õpime Oksiide Koosnevad • Koosnevad 2 elemendist millest üks on hapnik • Nt: FeO • Kasutatakse Eesliitmeid 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka Oksiidid • vääveltrioksiid SO3 • difosforpentaoksiid P2O5 • süsinikmonooksiid CO • Magneesiumoksiid MgO • Triraudtetraoksiid Fe3O4 Mittemetallid • Indeksid Risti Ette Indeksi Nimi (Di, Tri) lk 2 • dikloorpentaoksiid Cl2O5 • seleentrioksiid SeO3 • vääveltrioksiid SO3 • vääveldioksiid SO2 A-Rühma Metallid • Risti Alla Indeks, Lõppu Oksiid (di, tri) Ei kirjuta • Magneesiumoksiid MgO • Kaltsiumoksiid CaO • Alumiiniumoksiid Al2O3 B-Rühma Metallid • Indeks risti alla keskele kesmine indeks rooma numbriga • Plii(II)oksiid PbO • Tina(IV)oksiid SnO2 • Plii(IV)oksiid PbO2 • Kroom(III)oksiid Cr2O3 Harjutus • Kirjuta oksiid...
kasvuhoonetes), desinfitseerimiseks (veinivaadid), puuviljade säilitamisel, kangaste ja õlgede pleegitamiseks. H2SO4 (väävelhape) õlikas, väga sööbiv vedelik. Väga tugev hape, vesilahustes dissotsieerub. Seleen (Se) - Avastas 1817 Berzelius. Hajutatud element, tuntud üle 50 Se- mineraali,looduslik Se on 6 isotoobi segu.Om: eriti amorfne ja peendispersne, keemiliselt aktiivne. Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga. Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu, SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi, SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees; konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape). SeO2 reag veega H2SeO3- seleenishape - värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv, kesk tugevusega hape; SeO3 – seleentrioksiid - värvitu kristallaine, reag tormiliselt veega; H2SeO4 – seleenhape, soolad, värvitu kristallaine, väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4). Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid. Kasut: paljundusaparaatide valgustundlikud kihid, pooljuhtmaterjal (hall Se): dioodid, fototakistid, terase lisand, klaasi värvitustamine, keraamikas: värvilised glasuurid. Biotoime: Se ühendid on väga mürgised. Lihtainena vähemmürgine, kuid aurud on väga mürgised. Se ühendid eriti ohtlikud keskkonnareostuse puhul. On eluliselt tähtis element. Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga. Telluur (Te)- Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen Looduslik Te – 8 isotoobi segu. Väga haruldane element. Tuntud on ligi 100 Te- mineraali. Toodetakse peamiselt Cu elektrolüütilisel rafineerimise “mudast” Pb tootmise jääkidest. Om: hõbehall metalliläikelin...
22.3. Keemilised omadused, ühendid Seleen, eriti amorfne ja peendispersne, on keemiliselt aktiivne - Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape) On tuntud ka teised halogeniidid: Se2Cl2, SeOCl2 jt. - Õhus põleb → SeO2 (värvitu kristallaine), veega → H2SeO3 H2SeO3 – seleenishape, soolad: selenaat(IV) e. selenit värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv keskmise tugevusega hape hape ja soolad väga mürgised hapet võib saada ka Se oksüdeerimisel HNO 3-ga: 3Se + 4HNO3 + H2O → 3H2SeO3 + 4NO SeO3 – seleentrioksiid (240ºC juures → Se2O5) värvitu kristallaine saadakse kaudselt (H2SeO4 veetustamisel P4O10-ga reageerib tormiliselt veega → H2SeO4 (seleenhape) H2SeO4 – seleenhape, soolad selenaadid (VI) värvitu kristallaine väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4) söestab orgaanilisi aineid konts. hape lahustab (kuumutamisel) Pd ja Au - Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid Se2- on tuntud ka mittemetallide seleniidid seleniide võib olla palju (Th-ga 5-6 seleniidi, Au-ga 3 jne) - reageerib H2-ga (üle 200ºC) → H2Se (divesinikseleniid) värvitu, ebameeldiva lõhnaga gaas vees vähelahustuv, põleb õhus → SeO2 saadakse Se + H2 500ºC juures kasutatakse kõrgpuhta Se saamiseks - hapetega HCl ja lahj. HCl – ei reageeri Konts H2SO4...
äärtus Na2O – naatriumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 2 b) kui metallil on muutuv o.-a. väärtus metalli nimetus + (o.-a. väärtus) + oksiid III Fe2O3 – raud(III) oksiid I Cu2O - vask(I)oksiid OKSIIDIDE NIMETUSED 3 ◦ Mittemetallioksiidid e. happelised oksiidid Kasutatakse ladinakeelseid eesliiteid: 1 – (mono), 2 – di, 3 – tri, 4 – tetra 5 – penta, 6 – heksa, 7 – hepta, 8 – okta, 9 – nona, 10 – deka CO2 - süsinikdioksiid N2O5 - dilämmastikpentaoksiid Anna nimetus oksiididele: CaO P2O5 Al2O3 N2O CuO CO Cu O SeO3 2 Fe2O3 SO2 K2O SO3 PbO2...
Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: · Metallioksiidid Na2O, CaO, CuO, Fe2O3 · Mittemetallioksiidid CO2, CO, SiO2, P4O10 Nimetuste andmine oksiididele: · Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K2O kaaliumoksiid, Al2O3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsiooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid FeO raud(II)oksiid Cu2O vask(I)oksiid Fe2O3 raud(III)oksiid CuO vask(II)oksiid Mittemetallioksiidide nimetused: · Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N2 O5 dilämmastikpentaoksiid NO2 lämmastikdioksiid Anna nimetus oksiididele: · CaO P2O5 · Al2O3 N 2O · CuO CO ·...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
