sõjaväeringkonnad, milleks maa jaotati; strateeg e juht oma teemas nii strateegilist kui ka tsiviilvõimu; peale muutust stratioodid e maakaitseväelased moodustasid sõjaväe põhiosa; ratsavägi- enamik strateegidest, Bütsantsi olulisim väeliik; stratioodid said teenistuse eest maatüki; 11.saj-ks oli vabade talupoegade sõjavägi ammendanud ja asendati feodaalide ratsaväega. Välisvaenlased: bulgaarid, lõunaslaavlased, araablased, türklased-seldzukkid, langobardid, viikingid, Kiievi-Venemaa. Kirik ja kultuur 1054 kirikulõhe. Läänekirik: Püha vaim lähtub isast ja pojast, risti märk 5 sõrmega, armulaual said ilmalikud leiba, teenistus vaid ladina keeles, nõuti vaimulike vallalisust, hapendamata leib, rooma katoliku kirik e läänekirik. Idakirik: püha vaim lähtub isast, risti märk 3 sõrmega, said leiba ja veini, teenistus kohalikus keeles, vallalisust nõuti vaid munkadelt, hapendatud leib, kreeka-kat kirik e idakirik. 6
Kõige rohkem võitsid sõdadest Itaalia kaubalinnas vähendades huvisfääril Bütsantsi ja muhamedlaste mõju; see- eest liiga kõrge hinnaga. Täiesti edukas oli see aga Pürenee poolsaarel ja Läänemere regioonis. ESIMENE RISTISÕDA 10961099 *osalesid prantsuse ja saksa talupojad, feodaalid, moslemid ning seldzukid. 1095.aastal palus Bütsantsi keiser Alexios I Komnenos abipalve Paavst Urbanus II-le, lootes lisaväele, kuna türgi hõimud(Seldzukkid) olid vallutanud Vike-Aasia, süüra, Palestiina ja Jeruusalemma. Paavst tõlgendades seda kui idakristlaste abipalvet laiemas tähenduses. Nii kutsus paavst Urbanus II krikukogu öeldes, et Jumal tahab seda! Eesmärk oli moslemite väljatõrjumine Pühalt Maalt ja Jeruusalemmast ning idapoolsete kristlaste vabastamine moslemite ikke alt. 1095. aastal teele asunud, jõuti 1096.a. kohale alamkihi väed, see-eest need langesid Seldzukkide vägede all. 1096.a
annaabi.ee 
