Läänest käisid rüüstamas normannid, lõunast türklased-seldžukid. Bütsantsi keiser Alexios I oli Rooma paavstilt abi palunud – lubas isegi ida- ja läänekiriku ühendamist. Lääne-Euroopas palju maavalduseta rüütleid, kel polnud teenistust. Eelkõige ihaldati idamaade rikkusi, mida tõotas püha sõda muhameedlastega. Jeruusalemm – kolme usundi püha linn (judaism, kristlus, islam). 1095 kuulutas paavst Urmanud II türklastele-seldzukidele sõja ja kutsus rahvast osalema. I ristisõda: 1096-1099 – rüütlid moodustasid 4 sõjaväge (2 Prantsusmaal, 1 Itaalias ja 1 Madalmaades ja Põhja- Saksamaal. Kohtuma pidid Konstantinoopolis. Üks juhte oli Godfroi de Bouillon (suri sõjakäigu ajal, maeti Kristuse haua lähistele). Osales 4000-5000 ratsarüütlit ja u. 30 000 jalameest. Tee peal vallutati ja rüüstati hulk linnu. Vallutati Nikaia, Antiookia, Jeruusalemm. Rajati Jeruusalemma kuningriik
vallandas Illiria vallutuskampaania, mis lõppes küll normannide lüüa saamisega kuid Bütsants pidi Veneetslaste poolt esitatud abi eest andma nende kaupmeestele tohutud privileegiaid. Selle tulemusena olilühikese aja möödumisel, kogu Bütsantsi kaubandus Veneetslste ja Genuoallaste kontrolliall. Seega riik jäi ilma oma viimasest sissetulu allikast. 1071 aastal üks lühiajalistest keisrites Romanus I Diogenus, kaotas idast ründavatele türklastele-seldzukidele Manazkerti lahingu, kus hävis kogu thema sõjavägi ning Imperaator ja vangi. Türklased kohtlesid kaotajast vasilevsi austusega ning peagi lubasid tal koju naasned. Konstantinoopolis aga oli võimule pürginud juba Romanus I kasupoeg Mihail III Duka, kes käskis oma kasuisa pimedaks teha. Selle kaotuse tulemusena, kaotas Ida-Rooma riik oma tuumikala Väike-Aasia ürklastele, kes lõid vallutatud aladele Ikoniia Sultanaadi, kindlustades sellega oma vallutuse ning edasise ekspansiooni läände
annaabi.ee 
