Selle tarvis korraldati ümber nii sõjavägi kui ka haldus. Alates XI sajandist hakkas ilmnema Bütsantsi majanduslik mahajäämine Lääne-Euroopast, kus feodalism oli arenenud palju võimsamalt ja laiemalt. II aastatuhande alguses ilmusid silmapiirile uued vaenlased. Piki Vahemerd saabunud viikingid hõivasid Bütsantsi viimased valdused Itaalias ja kinnitasid kanda Balkani poolsaare rannikul. Idast ja kagust ründasid aga petseneegid, polovetsid ja türklased- seldsukid. Pealegi muutus Bütsantsi siseolukord XII sajandil vägagi ebakindlaks. Üks paleepööre järgnes teisele, teravnes talurahva võitlus feodaalse rõhumise vastu. Ristisõdade perioodil hakkas aina tugevamaks saav Venezia suurendama oma mõju Bütsantsile. Venezia õhutamisel suundus IV ristisõda (1202-1204) otseselt Bütsantsi vastu, mistõttu vallutati Konstantinoopol ja rüüstati seda halastamatult. Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid.
elanikkond koosnes põhiliselt slaavlastest ja soome-ugri hõimudest. Slaavlased austasid loodusjõude ja surnud esivanemaid. Oliliseim oli pikse- ja sõjajumal Perun. Tihedamad majandussuhted, ühine võitlus rändrahvaste vastu andis Bütsantsile paremad võimalused levitada oma usku. 988. A võttiski Vladimir koos oma kaaskonnaga vastu ristiusu ja kehtestas uue usu kogu riigis. 1054 ortodoksne ehk apostlik õigeusu kirik, 1453 kiriku keskus Bütsantsist tuli Venemaale, kuna seldsukid vallutasid Bütsantsi. Vana vene riigi õitsengu ajaks lortakse Vladimir järglase Jaroslav Targa valitsemisaega. XI. Saj. Ta suurendas riigia alasid Balti merest Musta mereni. 1030 vallutati Tarbatu linnus ja ehitati sinna oma kindlus. Ta laiendas diplomaatilisi sidemeid kaalutletud abielude kaudu. ,,Vene õigus'' seadustekogu, mis loodi toetudes Rooma õigusele. Xi sajandi kekspaigas oli Vene riik feodaalselt killustatud. Kirde Venemaal tekkis kaks oluslist võimukeskust
annaabi.ee 
