2. Millest nukleiinhapped koosnevad? 3. Nimetage DNA ja RNA koostises olevad lämmastikalused. Tehke joonised valemitest. 4. Mis on nukleosiidid? Nimetage need ja tehke joonised. 5. Mille poolest erinevad nukleotiidid nukleosiididest? 6. Kuidas toimub organismides nukleiinhapete süntees? Lämmastikaluste komplementaarsus? 7. Kirjeldage nukleiinhapete- DNA ja RNA primaar- ja sekundaarstruktuure. Mille poolest erineb RNA sekundaarstruktuur DNA sekundaarstruktuurist? 8. Mis on DNA- polümeraas, RNA- polümeraas, nukleaasid? Kuidas on need seotud nukleiinhapetega? 9. DNA ülesanded organismis? 10. RNA molekulide jaotus ja nende ülesanded organismis? 11. Millised tegurid võivad denatureerida DNA-d? Mis võivad olla tagajärgedeks? 12. Mis on ,,DNA analüüs" ja mis eesmärkidel seda kasutatakse? VASTUSED 1. Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse
- kõige aktiivsemalt transleeritakse segmentide S4, M2, S2, S3 mRNAsid; - kõige vähem transleeritakse segmentide S1, L1 ja M1 mRNAsid. Sellised erinevused tulenevad: 1) Initsiaatorkoodonite erinevast kontekstist (-3 ja +4 positsioonid). 2) Muude cis-järjestuste (positsioonid 8, -1 kuni 3) mõjust. 3) Mittetransleeritava liidri erinevast pikkusest (kõige aktiivsemalt transleeritavatel mRNAdel on kõige pikemad 5'-NTR regioonid) ja selle sekundaarstruktuurist (juuksenõela struktuur alandab translatsiooni efektiivsust). Võimalik, et translatsiooni reguleerivad ka raku negatiivsed regulaatorid. Viimastest osaleb sellises regulatsioonis tõenäoliselt raku PKR (fosforüleerib eIF-2 valku ja blokeerib sellega translatsiooni initsieerimist). Sellele blokeeringule seisab vastu reoviiruse dsRNAd siduv valk 3, mis lokaalsetes kompartmentides (viiruse translatsiooni saitides) seob ise dsRNAd ja väldib sellega PKR aktiveerumist. 3.1.7
UGA koodoni kohal toimub konkureerimine (Sec-tRNA ja RF-2 vahel). Selenotsüsteiini lülitumiseks valkudesse on vaja 3 geeni: 1) kodeerib erilist tRNA-d 2) kodeerib ensüümi, mis selenotsüsteiini sünteesib 3) EF-Tu selenotsüsteiini spetsiifiline Sec lülitumine valku UGA koodonile (normaalsel juhul stoppkoodon, mõnikord kodeeritakse kui trüptofaani), sõltub bakterites 3-st geenist: tRNASec, SecS, EF-TuSec ja spetsiifilisest mRNA sekundaarstruktuurist (juuksenõelastruktuur). Eukarüootides on see selenotsüsteiini lülitumine keeruline, osaleb rohkem produkte, vajatakse lisafaktoreid. Päristuumsetel on lisaks veel mRNA-l SECIS järjestuse element, mis paikneb 3’UTR-s (mRNA 3’ mittetransleeritav piirkond) Peab osalema spetsiifiline valk. Nendes geenides, kus ta esineb, on teda mitmes korduses. Kõigepealt aminoatsüleeritakse tRNA seriiniga, SecS ensüüm tunneb tRNA ära ja modifitseerib seal seriini tRNA otsas tsüsteiiniks.
annaabi.ee 
