ja tümiinist (T). Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). 7.) RNA osaleb mitmetes eluks vajalikes protsessides nagu näiteks geenide kodeerimine ja dekodeerimine, geenide regulatsioon ja ekspressioon. RNA on üheahelaline polünukleotiidide jada, mis on omavahel seotud fosfodiestersidemetega. Rakulised organismid kasutavad geneetilise informatsiooni vahendajana informatsiooni-RNAd. Olemas on Informatsiooni-RNA (mRNA), transpordi-RNA (tRNA) ja ribosoomi-RNA (rRNA). 8.) Rakuteooria põhiseisukohad:
DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA Nukleotiid koosneb kolmest komponendist: · desoksüriboos · fosfaatrühmast · Lämmastikalusest (A,G,C,T) A adeniin G guaniin C tsütosiin T tüamiin Komplementaarsed on A=T G C DNA sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.) Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. RNA ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A, G, C. Neljandaks lämmastikaluseks on U (DNAs oli T) RNA koosneb: · Fosfaatrühmast · Lämmastikalusest · Riboosist.
DNA primaarstruktuuriks. Enamasti esineb DNA elusorganismides kahe antiparalleelse omavahel komplementaarse (üksteist täiendava) ahela kujul (st kohakuti paiknevad ahelate A ja T ning G ja C nukleotiidid). Sellisel juhul moodustuvad vastavate lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). Ehk: kahte DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, kusjuures paardumine toimub kindlate reeglite kohaselt: paarid moodustuvad A ja T vahel ning G ja C vahel. Seega, kui ühe DNA ahela järjestuse lõik on näiteks -AGGCTAGCT-, siis tema vastas oleva DNA ahela järjestus on -TCCGATCGA-. Nukleotiidide järjestuses ongi kirjas info, millised on meie füüsilised tunnused või kuidas toimuvad meis keemilised protsessid. DNA struktuuri bioloogiline tähtsus
annaabi.ee 
