..0,8 mispuhul vasekadu on väärtuselt lähedane teraskaoga. 16. Autotrafod, voolude võrrand, ülekandetegur. Säästetrafo e. Autotrafo üks mähis moodustab osa teisest. Selle trafo primaar ja sekundaarahel ei ole elektriliselt isoleeritud. Et autotrafo mähised ei ole elektriliselt teineteisest isoleeritud, siis ei valmmistata neid suure ülekandeteguriga ohutustehnilistel põhjustel. Autotrafosid valmistatakse ka kolmefaasilistena Tihti on autotrafod muudetava sekundaarpingega. Levinuim on laboratoorne autotrafo. Selle trafo saab lülitada primaarpingele 220 või 127V. 17. Keevitustrafod, välistunnusjoon. Kaarkeevitusel kasutatakse trafosid sellise sekundaarpingega, mis kindlustav kaare kindla süttimise ja stabiilse põlemise. Käsikaarkeevitusel kasutatakse trafosid tühijooksupingega 60..75 V, mis nimikoormusel langeb 30 V- ni. Keevitusvoolu piiramiseks lühisel ning kaare stabiilseks põlemiseks peab trafol olema järsult langev
39. Kuidas teha kindlaks, milline mähis trafol on kõrgema pinge, milline madalama pingega? Trafo otstarbeks on muundada mingi pingega vahelduvvoolu elektrienergiat sama sagedusega, kuid teistsuguse pingega vahelduvvoolu energiaks. Trafol on vähemalt 2 mähist, mis asetsevad ühisel teraassüdamikul. Mähist, mis on ühendatud energiaallikaga, nimetatakse primaarmähiseks primaarpingega U1. Teist mähist, mis annab energiat tarbijale, nimetatakse sekundaarmähiseks sekundaarpingega U2. Kui U1 > U2, siis on trafo pinget madaldav, kui 4 vastupidi, siis on trafo pinget kõrgendav. Mähiseid kasutatakse nende nimipingete järgi: suurema nimipingega mähist nimetatakse ülempingemähiseks, mis on kõrgema pinge jaoks ning väiksema nimipingega mähist nimetatakse alampingemähiseks, mis on väiksema pinge jaoks. 40
annaabi.ee 
