Tartumaa, Frangimaa põik, Järve tee, Vana turg, Roheline aas, Pikk jalg, Börsi käik omadussõnatüvi Nt. Kesktänav, Keskväljak nimetuumaks on käänduv omadussõna Nt. Vaikne ookean, Punane meri, Suur väin, Väike Emajõgi, Vaikne järv sekundaarnimi, s.o teisest kohanimest või isikunimest tuleneva kohanimega Nt. Pärnu jõgi, Jaapani meri, India ookean, Põlva maakond, Käina vald, Kopli rand, Brandenburgi värav, Beringi väin, Patkuli trepp, Wrangeli mäed
Loodusesemete nimed. Vetenimed e hüdronüümid, jõenimed e potamonüümid vana algupäraga. Paljudel juhtudel püsivad objektid ja nende nimedest püütakse leida vana rahvastiku, keele jälgi. Ei kehti Eesti kohta, sest on jõenimesid, mis on saanud nime külade järgi, järvenimed e limnonüümid palju primaarseid nimesid. Probleemiks, et on palju suurjärvi, mustjärvi, siis lisati neile külanimesid ette ; merenimed e pelagonüümid enamasti primaarsed. Mõni sekundaarnimi, mida ei oska öelda, kust see tuleb. Nt Aadriameri. soonimed e helonüümid on primaarnimesid ja sekundaarnimesid. Probleem, et registrisse kandmisel tuleb määratleda nende piirid. Koosnevad allosadest, ja neil võib olla palju nimesid. Mäenimed e oronüümid. Sh muud pinnavormid; koopanimed e speleonüümid. Maastikunimed. Põllunimed e agronüümid. Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad Muude objektide nimed