surmani Iga põlvkonna ontogeneesis korratakse eelnenud põlvkondade arenguastmeid Fülogenees liigi areng tuhandete aastate vältel · Kasv Kasv taimede mõõtmete suurenemine tingituna rakkude suurenemisest ja nende arvu suurenemisest Primaarkasv taimeosade väljakujunemine kasvukuhikutes ja taime pikenemine Sekundaarkasv taimeosade jämenemine · Areng Areng erinevate eluetappide läbimine ontogeneesis Embrüonaalne e looteline areng munaraku viljastamisest kuni idu moodustumiseni seemnes Vegetatiivne areng idanemisest suguküpseks saamiseni Reproduktiivne e generatiivne areng paljunemise ja seemnete valmimise periood Taimekoed
Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi korgikambium e. fellogeen – produtseerib sekundaarset kattekude peridermi Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist)
annaabi.ee 
