Sünnitaja vanusest, üldisest viljakusest riigis, riigi arengutasemest, naiste haridustasemest, linnastumise tasemest, vaesusest ja sotsiaalsest klassist, sissetulekuerinevusest, poliitiliste ja religioossete juhtide seisukohast pereplaneerimise suhtes, vanade- ja sotsiaalhoolest (pension ja hoolekandesüsteem), naiste õigustest ühiskonnas (peres) ja migratsioonist. See kõik oleneb moderniseerumisest ja urbaniseerumisest, industrialiseerimisest ja sekulariseerimisest. 20.3. Kuidas kajastada kiiret, aeglast ja negatiivset rahvastiku kasvu rahvastikupüramiidi abil? 20.4. Kuidas rahvastiku vanuseline ja sooline kooseis aitab meil mõista ühiskonnaelu erinevaid aspekte? See aitab ennustada tulevast rahvastiku koosseisu ja rahva jätkusuutlikkust. Aitab mõista nt pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5. Mille poolest populatsioonimustrid modernses ja arenguühiskondades üksteisest erinevad?
Kõik 5 moodustist kuulusid Saksa-Rooma keisrile. Suurt mõju keisril siin siiski polnud. Suurim osa ordu käes( SO). Omavahelised konfliktid( sh sõjalised). Puudus ühtne juhtiv persoon, kelle ümber oleks võimalik koonduda. Üks periood, kus oli kellegi ümber koonduda oli Plettenbergi ajal( 1494-1535).Rida probleeme, mis on hakanud Liivimaa arengut mõjutama. 1525 SO riik laguneb, see ilmalikustatakse, tekib Preisi hertsogiriik, esiotsast Albrecht von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse. Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat
annaabi.ee 
