millesse on kergem langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib ta Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui Rooma täiustuvad, kui neile lisandub kristlus. Teiselt poolt aitab seega kaasa ka kreeka filosoofia ja Rooma traditsioonide sulandumisele kristlikku tsivilisatsiooni. Nii nagu kristlased saavad kasu saada sekulaarsest filosoofiast, saab ka Rooma kasu õigest religioonist. Roomlaste peamiseks (kui mitte ainsaks) probleemiks peabki Augustinus seda, et nende jumalateenistus on kaootiline ning et nad pole teeninud õiget Jumalat. Kohati ta isegi samastab juutide Jumala roomlaste jumalaga, keda roomlased nimetasid Jupiteriks (roomlaste kõrgeim jumal, nagu kreeklastel oli Zeus). Roomlaste varasema religiooni jaotab ta kolmeks: müütiliseks, tsiviil ja loodusreligiooniks
langeda siis, kui asjad hästi lähevad, seega on kindlam, et oled õigel teel, kui asjasse on seotud valu...). "Jumalariigis" räägib Augustinus Rooma taassünnist, nii kreeka filosoofia kui Rooma täiustumisest tänu sellele, kui neile lisandub kristlus. Teiselt poolt aitab kristlik tsivilisatsioon kaasa ka kreeka filosoofia ja Rooma traditsioonide sulandumisele. Nii nagu kristlased saavad kasu saada sekulaarsest filosoofiast, saab ka Rooma kasu õigest religioonist. Roomlaste peamiseks (kui mitte ainsaks) probleemiks peabki Augustinus seda, et nende jumalateenistus on kaootiline ning et nad pole teeninud õiget Jumalat. Kohati ta isegi samastab juutide Jumala roomlaste jumalaga, keda roomlased nimetasid Jupiteriks (roomlaste kõrgeim jumal, nagu kreeklastel oli Zeus). Roomlaste varasema religiooni jaotab ta
annaabi.ee 
