eksisteerimisse või teismi eitamine. Üldjoontes defineerituna on ateism usu puudumine jumalasse või jumalatesse nö. mitteusk. Paljud ateistid on omasõnul skeptilised kõigi üleloomulike olendite eksisteerimise suhtes, empiiriliste tõendite, mis oleksid võimelised jumaluste olemasolu tõendama, puudumise tõttu. Teised eitavad jumalusi filosoofilistel, sotsiaalsetel või ajaloolistel kaalutlustel. Kuigi paljud ateistid väidavad end järgivat sekulaarseid väärtushinnanguid, nagu näiteks humanism ja naturalism, puudub ateismil ühene filosoofiline tõekspidamine. Lisaks eelmainitule puudub mõnedes religioonides, nagu budism ja jainism, usk jumalasse kui reaalsesse isikusse, mistõttu võib ka neid liigitada ateismi alla. Ateism, kui termin, pärineb algselt halvustavast epiteedist inimeste või uskude kohta, mis ei ühildunud tõeks peetud religioonidega. Vabamõtlemise,
aastaseni, kopsude tuulutamist pidas väga tähtsaks sulges uksed, läks voodi ja laulis täiest kõrist... tõlkis muu hulgas ka Thukydidest, võimalik, et oli vahepeal ka Francis Baconi (1561-1626) sekretär. Elas 90 aastaseks. Oli Hobbes kristlane või ateist? Tugevalt antiklerikaalne, tundis põlgust jutluste suhtes, samas armulaua saamiseks ettenähtud ajal ja riituse (anglikaani) kohaselt, võis ette võtta pika reisi. Tema kosmoloogia ja poliitiline teooria ei oma usulisi, vaid sekulaarseid eeldusi, kuid ta näeb kõvasti vaeva, et leida neile toetust pühakirjast. 80ndates eluaastates tõlkis Iliase ja Odüsseia väidetavalt selleks, et tema kriitikud rakendasid oma rumalust nendele teostele, mitte tema olulisematele teostele. Kirjutas tegelikult vähe, sest leidis, et enamus raamatuid on vaid teiste raamatute tsiteerimised ning sellepärast eelistas klassikalisi teoseid. Geomeetria-füüsika
annaabi.ee 
