27. aprillil 2010 kirjutati Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra- visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 ruutkilomeetri suurune ala jagati kaheks enam- vähem võrdseks osaks. 6 Loodus Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km.
27. aprillil 2010 kirjutatiVenemaa presidendi Dmitri Medvedevi Norra-visiidi ajal alla kahe riigi vahelisele lepingule, mis näeb ette piiritüli lahendamise. 15. septembril 2010 kirjutasid Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja Norra välisminister Jonas Gahr Støre Murmanskis alla lepingule, mis määras kindlaks kahe riigi vahelise piiri Barentsi merel ja Põhja-Jäämerel. Piir otsustati tõmmata keskjoone (Norra seisukoht) ja sektorijoone (Venemaa seisukoht) vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem võrdseks osaks. Rannajoon Rannajoon on kõiki saari arvestades 83 281 km pikk (ilma saarteta 25 148 km, saarte rannajoon 58 133 km) ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse fjordideks, samuti suur hulk saari ning saarestikke. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km või 2532 km. Fjordid Suurim fjord on Sogne fjord
ringi äärisega või maapinnaga väljaspool ringi loetakse ringist lahkumise hetkeks. Mõõtmised: Kõigil heitealadel mõõdetakse tulemused 0,01 m täpsusega. Tulemused ümardatakse alati väiksema täissentimeetrini. Iga õnnestunud katse mõõdetakse kohe peale selle sooritamist: kettaheites - võistlusvahendi esimese maandumisjälje ringile lähimast punktist kuni ringi äärise siseservani, mööda maandumisjälge ja ringi keskpunkti ühendavat sirget; Tähised: Sektorijoone välisääre taha võib asetada selgelt eristuvad, kõigi võistlejate parimaid tulemusi märkivad lipud või tähised. Arusaadava lipu või tähisega märgistatakse ka kehtiv maailma-, vajadusel maailmajao-, riigi- või võistluste rekordtulemus. Ketas: Ketta raskus: naised, naisjuuniorid, tüdrukud: 1,0 kg; poisid: 1,5 kg; meesjuuniorid: 1,75 kg; mehed: 2,0 kg. Ketta korpus, mis võib olla nii õõnes kui mitte, valmistatakse puidust või muust sobivast materjalist
annaabi.ee 
