Austraalias on sellised lapsed need, kelledel on olnud probleemid kasuperedes. Rühmakodud ei paku haridust, vaid tagavad üksnes lapse elukeskkonna. See toimub väikestes majades, kus elavad 4-12 last. Rühmakodudes on kvalifitseeritud hoidjad, kes tagavad igapäevaseks eluks vajalikud tugiteenused, kuid pole teada, kui palju nemad suudavad pakkuda lastele emotsionaalse tuge. Samas on sellistel lastel paljud probleemid vaimse tervisega, nad võivad olla ärritunud, seksualiseeritud või depressioonis palju rohkem kui kasuperes elavad lapsed või tavalised lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele. Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes `uksehoidjaks' kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde. 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS
kultiveerimisega ja lapsepoolset perekonnas olemasolevate suhete imiteerimist. Sel puhul on tüüpiline ilmsete psühhopaatialaadsete häirete olemasolu, millega kaasneb psühhoseksuaalne düsontogenees varajase ja väärastunud seksuaalsuse kujul. Sellistele lastele on omane 51 . (2007). . [http://www.rusmedserv.com/psychsex/teens/psihvikt.htm]. 7. Märts 2009 a. 24 seksualiseeritud käitumine ja mängud, millesse nad kaasavad teisi lapsi. Taoline käitumine on sekundaarse viktimisatsiooni näiteks ja soodustab nendevastaste rünnete teostamist juba teiste isikute poolt.52 Noorukieas hakkavad patokarakteroloogilise isiksuse arengu ja moonutatud kõlbeliste ettekujutustega tütarlapsed sageli elama korrapäratut seksuaalelu, kergesti kallutatakse prostitutsiooniga tegelema, võivad ise osa võtta grupiviisilisest seksuaalvägivallast alaealiste suhtes