kohtuda, näiteks haiglad, hooldekodus, treenisid jne. Umbes 20% õigusrikkujatest teatasid, et nad tegelesid huvitegevusega nagu näiteks alkoholi- või narkootikumide tarvitamisega kodus, baaris ja peol. Või vaatasid filmi kui märkasid ohvrit. Teised 17% aga väitsid, et sõitsid punktist A punkti B, kui nägid üksikut liiklejat teepeal. Veel 6% tegelesid narkootikumidega seonduva tegevusega näiteks ootasid oma edasimüüjat. Tuleb ära märkida, et suur osa (42%) seksuaalkurjategijatest otsisid oma ohvreid pidevalt, mistahes tegevus neil antud momendil käsil polnud, selleks et rahuldada oma seksuaalseid vajadusi. Samuti võisid nad tunde jalutada mööda kaubamaja, et leida ideaalne ohver, kes sobiks nende kriteeriumite järgi. Teine faas: jahtimise paiga valik Jahtimise paik on mingi kindel piirkond, kus kurjategijad otsivad ohvreid. Mõjuv osa (57%) küsitletutest vastasid, et otsivad ohvreid kindlates kohtades. 57% juhtudest oli
kurjategijad.*25 Teises uuringus leiti, et seksuaalkurjategijate puhul esines retsidivismi ja karistusjärgse kriminaalhoolduse ebaõnnestumist harvem kui muude kurjategijate puhul.*26 Palju tsiteeritud metaanalüüs uuringutest, milles hinnati seksuaalkurjategijate retsidivismi näitajaid ja võeti arvesse retsidiivsuse erineva defineerimisega seotud probleeme, samuti jälgimisaja (follow-up periods) suhtelist lühidust, jõudis tulemusele, et 13,4% seksuaalkurjategijatest pani 45 aasta jooksul pärast vabanemist toime uue seksuaal- kuriteo.*27 Seletuskirja lõpuosas*28 toodud kinnipeetavate arvud püüavad veenda, et seaduseparandused puudutavad üksnes väikest inimeste hulka karistusjärgse kinnipidamise potentsiaalsete klientidena Eestis nimetatakse 610 isikut aastas. Tahtmata pikemalt diskuteerida nende arvude päritolu üle, juhime tähelepanu asjaolule, et