teeb psühhopaatiat hullemaks." Kuigi asjakohaseid uuringuid on piiratud arv, siis üldiselt võib ikkagi järeldada, et variatsioon erinevatest ravimeetmetest suudab vähendada kriminaalse indiviidi vägivaldset ja muud sorti kriminaalset käitumist. 17 Kas ravi vähendab psühhopaatse kurjategija retsidiivsuse näitajaid? Psühhopaatiliste kurjategijate käitumise muutuste uurimiseks pole leitud selgeid meetodeid. See-eest on Olver ja Wong koostanud uuringu, kus avastati, et kõrge riskiga seksuaalkurjategijatele mõeldud programmis olevad psühhopaatsed indiviidid muutusid ja iga muutusega vähenes nende korduv süüdimõistmine. Teine uuring, mis käsitles kõrge riskiga vägivaldseid kurjategijaid, näitab sarnaseid tulemusi. Mida rohkem psühhopaatsed kurjategijad muutusid, seda harvemini mõisteti neid süüdi vägivaldsetes kuritegudes. Kui alluvust ravile defineerida isiku võimena muutuda viisil, mille tagajärjena esineb vähem
Lisaks on ju teada vangistuse negatiivsed mõjud, mis kujundavad käitumist vähemalt samal määral kui kinnipeetava isiksuslik eripära. Sellisel juhul tuleks tunnistada vangla kui keskkonna ebasoodsat mõju indiviidile ehk seda, et mitte indiviidi oletatav ohtlikkus ei kujuta endast julgeolekuriski, vaid selleks on hoopis isiksust deformeeriv karistus vanglakeskkonnas. Kuna karistusjärgse kinnipidamise eelnõus on viidatud seksuaalkurjategijatele kui ühele peamisele sihtgrupile, vaatleme, mida näitavad empiiriliste uuringute tulemused selle grupi kurjategijate retsidivismi- taseme kohta. On leitud, et enamikku tõsistest vägivaldsetest kurjategijatest ei ole eelnevalt karistatud vägivalla eest ning nad ei korda hiljem vägivaldset kuritegu. *24 Üks uuring näitas, et puuduvad empiirilised tõendid (empirical evidence) selle kohta, nagu kalduksid seksuaalkurjategijad enam retsidivismi kui teised kurjategijad