Seksuaalse väärkohtlemise spetsiifika on seotud varajaste ja lapse tahte vastaste seksuaalsete kogemustega, mis viivad lapse seksuaalse arengu, soolise identiteedi ja seksuaalse sattumuse häireteni7. Laste seksuaalne ahistamine jaguneb järgmiselt: 1) teod, mis on sooritanud isikud väljastpoolt perekonda; 2) teod, mis on toimunud peresiseselt (verepilastus)8 Saksamaal 1997.a läbi viidud uuringus selgus, et 94% seksuaalkuritegudest alaealise kallal pannakse toime tuttavate ja sugulaste poolt. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks on tavaliselt alla 12-aastased lapsed. Kõige sagedamini on aga seksuaalse väärkohtlemise ohvriks lapsed vanuses 3-7 eluaastat9. Selles eas ei mõista laps veel toimunut ning teda on kergem hirmutada, ähvardada või meelitada toimunust mitte rääkima. Samuti loodab vääritikohtleja, et selles vanuses ei oska laps toimunut veel sõnaliselt kirjeldada. L.
Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie naaberriikides ning mõningaid rahvusvahelisi alaealiste kupeldamise juhtumeid on seostatud ka Eestiga. See omakorda nõuab täiesti uusi meetodeid võitlemaks alaealiste kupeldamise vastu välismaal, seksuaalse väärkohtlemise eesmärkidel. (Leppiman, A. 2002. lk 54-57, artikli koostaja Erki Korp, MA; Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja, TPÜ doktorant) Tabel 1. Ülevaade seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* Tabel 2. Ülevaade alaealistega seotud seksuaalkuritegudest (Politseiamet)* *Alates 01.09.2002 muutub ka tabelites kasutatav statistika, sest jõustus Karistusseadustik. Selle peatüki jaoks informatsiooni saamiseks pöördusin Lääne politseiprefektuuri kriminaaltalitluse ülemkomissari, härra Andres Sinimere poole, kes suunas mind alaealistega tegeleva ringkonnaprokuröri, proua Anne Sillaotsa poole. Selgus, et viimaste aastate statistika Eestis puudub (vt tabel
kuna raske on välja mõelda uusi eesmärke ja vahendeid. Kriminoloogia uurimismeetodid 5.1. Kuritegevust iseloomustavad näitajad 5.2. Latentne kuritegevus vahe registreeritud ja varjatud kuritegevuse vahel Kõige selgem latentsuse põhjus: kurjategija ei tea, et ta on kuriteo toime pannud, ohver puudub või ohver ei tea, et tegemist on kuriteoga. Miks kannatanu jätab teatamata: kahju pole suur, kulub aega või kui suur kahju korvatud saaks. Seksuaalkuritegudest jäetakse teatamata sageli, nt prestiiz. Samas ei saa ka nt illegaalsed immigrandid politseisse lihtsalt pöörduda. Kardetakse ka kättemaksu. Need on latentsuse legaalsed vormid. Kuna politseid hinnatakse suuresti lahendamise statistika alusel, siis ei taha nad ka registreerida kuritegusid (nt kui näevad, et seda lahendada on liiga keeruline). Milliste parameetrite järgi peaks siis hindama? Näiteks mitu minutit möödus politseile helistamise ja kohale jõudmise vahel
annaabi.ee 
