arusaamad endast ja nende soov oma eesmärke saavutada. Kui see on kõrge, oleme kindlad, et suudame eesmärke saavutada siis ka pingutame rohkem ning eesmärgini jõudmine on tõenäolisem. Kui me hindame seda madalalt, on ka pingutused nõrgemad. Enesetõhusust tõstab reaalselt saavutatavate eesmärkide seadmine. Meestel on meessuguhormoonid ehk androgeenid, naistel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, mõlemad suunavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Esmased sootunnused kujunevad 2. ja 3. kuu vahel. Siis algab suguhormoonide eritumine, mis kontrollivad lapse edasist arengut: reguleerivad tema organismis kulgevaid protsesse ja ka ühtlasi genitaalide arenemist. Naise anatoomiliseks arenguks pole vaja naissuguhormoone, oluline on vaid, et meessuguhormoonide mõju puuduks. Niisiis osutub teatav sookohane käitumine hormonaalselt tingituks. Naise seksuaalne vastuvõtlikkus suureneb mõnevõrra ovulatsiooni ajal, kui östrogeenide tase
Selle rahuldamata jäämise korral organism küll ei hukku, kuid see tagab järglaste saamise. Seksuaalvajaduse puhul mängib suurt rolli hüpotalamus, see vaheaju osa stimuleerib ajuripatsit, mis vallandab suguhormoonide tootmist. Iga inimese kehas on nii meessuguhormoone ehk androgeene kui ka naissuguhormoone ehk östrogeene, kuid meestel domineerivad androgeenid ja naistel östrogeenid. Suguhormoonide toime on kahetine- nad suudavad sootunnuste väljakujunemist ja mõjutavad seksuaalihasid. Ehkki suguhormoonid osalevad seksuaalihade kujunemisel, ei mõjuta nad inimesel seksuaalkäitumist enam nii tugevalt kui loomadel. Tähtsamat rolli mängib inimese seksuaalvajaduses hoopis aju. Seepärast mõjutab inimeste seksuaalihasid ka erootilise materjali nägemine, kuulmine või lugemine ning esinevad vastavad ettekujutused. Seksuaalsuse areng Freudi järgi Austraalia arst ja psühholoog Sigmund Freud esitas 1989. aastal teooria inimese seksuaalse arengu kohta
annaabi.ee 
