avastusi, mis võiksid ka nende elu kergemaks muuta. Uued teadussaavutused aitasid ka inimestel iseennast paremini mõistma hakata. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Arvan, et need kaks avastust sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult. Seni oli elatud rahulikult, tavainimene ei mõelnud sellele, miks ta üht- või teistmoodi käitub. Nüüd aga said inimesed teada, et neid mõjutavad hormoonid ja alateadvus, millest kellelgi ennem aimugi ei olnud. Maailmapildi avardumisele ning ühiskonna puuduste märkamisele aitasid kaasa sajandi alguses valitsenud kunstivoolud. Näiteks ekpressionism, seadis esikohale autori
teise maailma otsa või suhelda sõpradega, kes elavad üle ookeani. Sajandivahetus tõi kaasa terve hulga fundamentaalseid avastusi ja leiutisi teaduse vallas. Huga de Vres avastas geenid. 1905. aastal avastati hormoonid, mis meie käitumist ja keha talitusi mõjutavad. Lisaks sellele tuli sajandi alguses Sigmund Freud välja psühhoanalüüsiga. See teooria põhineb seisukohal, et inimeste tegusid määrab alateadvus, mis omakorda koosneb peamiselt allasurutud seksuaalihadest. Suuresti vapustas ja õpetas inimesi maailma mõistma ka Albert Einsteini relatiivsusteooria. Selles järleldas ta esiteks, et aeg võib erinevate vaatlejate jaoks kulgeda erineva kiirusega ja teiseks, et valgus on korraga nii lainetus kui osakeste voog. Suured avastused tegi ka Saksa füüsik Max Planck, kes pani aluse kvantmehaanikale. Arvan, et need avastused sokeerisid tolle aja inimesi päris korralikult.
annaabi.ee 
