jaguneb 3 stroofiks (4+4+5 või 4+4+6) o Rondoo: vanaprantsuse luuletusvorm, mis koosneb tavaliselt 12-15 värsist, mida seob 2 riimi. Tüübid Levinuim on 15-realine ja kolmeks salmiks jagunev lihtrondoo Lühirondoo koosneb 12 värsist, jaguneb 3 salmiks o Sestiin: sekstett riimiskeemiga AbAbCC, viisikjamb o Sonett: soneti kõige ürgsemaks ning iseloomulikumaks tunnuseks on koosnemine kahesugustest stroofidest, algselt oktetist ja sekstetist. Juba päris varakult jagunes soneti oktett kaheks katrääniks või neljaks distihhoniks, kuid soneti tavalisimaks vormeliks jääb ikkagi 4+4+3+3. juba 13. sajandil tunti Itaalias nn sabaga sonetti, milles kahele tertsetile järgnes üks eraldi seisev rida või kolmas tertsett. Peata sonetis jäeti luuletuse algusest üks katrään ära (4+3+3), poolsonett rajaneb vaid ühele katräänile ja ühele tertsetile (4+3). Pöördsonett (3+3+4+4),
ja oli küllaltki heal tasemel. Kuigi puuduvad konkreetsed andmed Sillaots ja Co kapelli repertuaari kohta, on põhjust eeltoodud kokkulangevusi arvestades ja teades, et Avarmaa pidas Leo Tautsi 113 oma akadeemiliseks isaks (Ojakäär 2000: 173), arvata, et nad mängisid svingi. R. Tilgari päevikus on mainitud ka 1938/1939 tegutsenud tantsubändi Kuldne 6, kus pianistina osales hilisem tuntud helilooja Johannes Bleive, kelle poja Rein Bleive perekonnaarhiivis leidus 12.11.1939 tehtud foto sekstetist (vt foto 32). 114 Tilgari andmetel mängis Kuldne 6 küll džässilikku tantsumuusikat, kuid BBB mängutaset hindas ta paremaks (Tilgar I: 203). 109 Intervjuu 8.01.2007. 110 Pakkumisi oli isegi nii palju, et asutati noortest teine koosseis, kes ka esines BBB nimel (Tilgar II: 92). Seda infot, et BBB oli Tartu parim tantsubänd, kinnitab ka eelnimetatud noortekoosseisus mänginud hilisem
annaabi.ee 
