aastale veel kahe eelneva aasta kaustad. Kaartide korrektuur enne laevale toomist · Merekaartide ja teatmike korrektuur toimub vahetpidamatult k6igil etappidel>kaarti koostamise, v2ljaadnmise, hoiustamise ja kasutuse ajal · V2ljaandmise p2evast kuni laevani korrigeeritakse kaartid kaldal/ navigatsioonikojas. · Suurematel laevaomanikel on oma navigatsioonikojad. Seal kontrollitakse ja remonditakse ka navigatsiooniinstrumente ( kompasse, sekstante, kronomeetreid, kelli, stoppereid, baromeetreid, barograafe, binokleid, sirkleid) ning elektri ja raadionavigatsiooniseadmeid (kompasse, radareid, kajaloode, jne) ....Korrektuur enne laeva 2 · Korrektuuriall8ksused koguvad korrektuuriandmeid ja kannavad need kaartidele ja teatmikele · Navigatsioonikojas on spetsiaalsed kaartide ja teatmike korrektuureksemplarid, mida hoitakse pidevalt igap2evaselt
vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil Inglismaal teadlastest koosnev ümarlaud, mille ülesandeks oli pikkuskraadi määramise meetodi leidmine. Pandi välja 20 000 naela isikule, kes leiab viisi, kuidas määrata laeva asukoha pikkuskraadtäpsusega 30 meremiili. 1761. a. töötas John Harrison (1693 1776) välja kronomeetri, mille abil sai määrata pikkuskraadi ning mis käis ette või jäi maha vaid sekundi päevas. Järgneval kahel sajandil kasutati sekstante ja kronomeetreid kombineeritult pikkus- ja laiuskraadi määramisel. 20. saj. alguses kasutati mitmeid raadiosidel põhinevaid navigatsioonisüsteeme, mida kasutati laialdaselt ka II maailmasõja ajal. Tuntuim neist on LORAN (Long Range Aid to Navigation). Mõned 3 paigalseisvad raadionavigatsiooni süsteemid on tänapäevalgi kasutuses. Nende üheks puuduseks on see, et kasutades kõrgsageduslike raadiolaineid