meelsasti lepinguid abielus näitlejataridega, laseb paar end 1946. aastal lahutada. Järgmine etapp on leping filmistuudioga Fox. Seal saab ta ka nime, mida jääbki kandma: Marilyn Monroe. Alguses antakse talle vaid pisiosi ja ta on tihti tööta. Kuid Marilyn Monroe oli hakanud vihkama stuudiot ja kõike seda, mis sealt tulenes. Olles karjääri tipul, ütles Monroe üles lepingu Foxiga ja läheb New Yorki. Siin alustab ta tagantjärele näitlejakoolitust Actor's Studios, et põgeneda sekspommi imago eest, mis 5 on küll tema kapital, millest ta tahab aga välja kasvada. Eraelus ei meeldi ta mitte niivõrd keerulise, ülimalt ebakindla isiksuse vaid väliste võlude poolest. Veel piinab pidev hirm läbikukkumise ees, ta hilineb tihti võttepaigale, oksendab närvilisusest ja kannatab korduvate panikahoogude all. Fox saatis Marilyn Monroele pika kirja, kus oli tehtud ettepanek, et ta teeks kaasa
rolle. Järgnevad aastad olid tema jaoks läbimurdelised. Ta astus üles paljudes kuulsates rollides, kus ta kehastas väga erinevaid isiksusi ja näitas oma mitmekülgsust näitlejana. 1953. aastal mängis ta senisest kaalukamat osa ühes Monroe kuulsamas filmis ,,Härrasmehed eelistavad blonde", mis tegi temast superstaari ja määratles Marilyni persona kui pärani silmadega alateadlikult humoristliku sekspommi. Tema lustakas ja isikupärased kehastused tõid esile sosistava hääletooni, mida hakati pidama talle omaseks ja puusihööritava kõnnaku, millest hiljem kujunes tema näitleja isikupära. Järgnes totaka blondiini roll filmis ,,Kuidas abielluda miljonäriga?", mis lasi Monroe koomikutalendil eredalt särada ja sillutasid teed paljude hinnangul tema parima filmini ,,Dzässis ainult tüdrukud". Nende filmide vahele jäi veel mitmeid