Jah, nii vist arvatakse ja kulub kaua aega, enne kui sa aru saad, et nii see ei ole. Senikaua rabelevad inimesed ringi, tikuvad kuhugi, otsivad midagi, vahetavad paaniliselt töökohti, et mitte ,,kinni joosta", sõidavad välismaale ,,ennast proovile panema" ja teevad muid imelikke asju. Õhtune linn on täis noori, kes kogu aeg ühest kohast teise siirduvad, lootes, et kusagil on huvitavam. Aga ei ole. 21. Parem mees ilma rahata kui raha ilma meheta See kõlab kuidagi seksistlikult. Sõna ,,mees" kasutatakse siin justkui mingisuguse sekspoest muretsetud mänguasja tähenduses. Kujutan ette mingeid rikkaid ärinaisi, kes veini limpsivad ja omavahel arutavad: raha on meil endilgi, seda pole juurde vaja, aga mingi mees võiks ikka kah kodus sängis lebada. Hea vajadusel võtta. 22. Ilu ei panda padaje See ei ole kindlasti õige. Tegelikult on ju lausa kindlaks tehtud, et ilusal inimesel on lihtsam elus hakkama saada, tööd leida
Krossi loomingusse hakkavad ilmuma problemaatilisedmad tegelased. Lugejal tekib ka kohe küsimus, et kas tema teostel on ka nõukogude korraga ka mingi seos. Enamasti on, kuid see pole alati põhieesmärk. „Keisri hullu“ puhul on kindel, et mingeid paralleele ta vahetu kaasaja ja tsaarivõimu vahele loob. Ta käib ajalooga hoolikalt ümber ja oskab tasakaalustada ajaloolist täpsust, aga samas lubab ta ka endale oma mingit teatud vabadust. Kross kirjutab väga seksistlikult meestemaailmast, tema teostes saavad väga harva sõna ka naised. Tavaline on tema teostes, et peategelane on mees, tal on armulood ning naine on kindlasti objektistatud. Hilisemal ajal hakkab sisse tulema memuaarsemat ainest. Samuti hakkab ta ka raamjutustust kasutama. Kindlasti säitlitab ta kirjandusliku professionaalsuse. Sajandivahetusel tabab tedaha halvatus ja ta kaotab mingiks ajaks kirjutamisvõime, kuid ta õnneks taastub. Taust 1973-1985 – stagnatsioon
annaabi.ee 
