4. Sekretsioonifaas ehk nõristusfaas - kujuneb pärast ovulatsiooni, kui munasarjas on kujunemas kollakeha, mis produtseerib tõusvas annuses progesterooni. Näärmed muutuvad väänilisteks, valendikud täituvad sekreediga, kujuneb rohkem välja kapillaaristik, veresooned pikenevad ja on spiraalikujulised. Endomeetriumi rakkude glükogeeni-, fosfori- ja kaltsiumisisaldus suureneb. Sekretsioonifaas sõltumata tsükli pikkusest kestab 13-14 päeva. Kui munarakk ei viljastunud, siis sekretsioonifaasile järgneb deskvamatsioon. http://connection.lww.com/Products/sadler/images/figurelarge2-12.jpg Ovulatsioon ja viljastumine http://stemcells.nih.gov/StaticResources/info/scireport/images/figurea2.jpg Kasutatud kirjandus: W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björkquist - Inimese füsioloogia ja anatoomia - Medicina 2001 G. Loogna Anatoomia atlas Avita 1996 M.Roosalu Inimese antoomia Koolibri 2006 J. Aul Inimese anatoomia Tallinn, Valgus 1976 L. Gavrilov, V
UDAR Emasloomadel esinevad piimanäärmed kuuluvad talitluslikult suguorganite hulka Koduloomadel kasutatakse terminit piimanääre su, ca ja fe puhul – Ru ja eq moodustub piimanäärmetest ühtne organ udar Sagarikevaheline sidekude jagab udara sagarikkudeks – sagarikus paiknevad rohkearvulised alveoolid Alveooli seina moodustavad laktotsüüdid, mis on ühes kihis paiknevad madalad rakud Rakkude kõrgus muutub vastavalt sekretsioonifaasile ja udara täitumusele moodustunud piimaga – sellises alveoolis on ka laktotsüüdid kõrgemad Viimasüsteemi algusosa moodustavad alveoolidest algavad alveolaarjuhad, viimaste sein on kaetud samuti laktotsüütidega Pikliku kuju ja kitsa valendikuga struktuurid, mis ühinevad suuremateks intralobulaarjuhadeks, mis on kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga Suuremaid interlobulaarjuhasid katab kahekihiline prismaatiline epiteel
annaabi.ee 
