polüpeptiidiks kovalentse peptiidsidemega. AH-te kindel järjestus polüpeptiidis (AH-d seotud kovalentse peptiidsidemega), mis sisaldab info valkude kõrgemate struktuuritasemete kujunemiseks, sh. valkude funktsioonide tagamiseks Primaarstruktuuris esineb ka ahelasiseseid tugevdavaid kovalentseid disulfiidseid sidemeid (tekivad endoplasmaatilises retiikulumis – esinevad sekreteerivates ja membraanvalkudes) Olulisus: Määrab ära valkude spetsiifilisuse – on aluseks valkude biofunktsioonidele, nt ensüümvalk seostub substraadispetsiifiliselt.Geneetiliselt määratletud AH-line järjestus ja koosseis on baasinformatsiooniks kõrgemate struktuuritasemete moodustumisele (ja seega fn- dele) .Molekulaarhaigused – põhjustatud enamasti mõne AH jäägi asendusest primaarstruktuuris (nt. sirprakuline aneemia)
vesiikulites. Kui on atsidoos, siis pump viiakse nt basolateraalsesse membraani (Cl-/HCO3- vahetaja). Sellisel viisil happe-eritav subtüüp vastab füsioloogilistele muutustele. Metaboolne atsidoos ja hüpokaleemia võimendavad neeru H+K+ATPaasi aktiivsust. Happe eritamises osalevad: Na +/H+ vahetaja, H+K+ATPaas ja Na+K+ATPaas, mis vahetab NH4+ K+ vastu. Happe eritamist kogumisjuhas võimendab atsidoos ja surub maha alkaloos. Angiotensiin II, aldosteroon, endoteliin stim. H +ATPaasi hapet sekreteerivates intercalated rakkudes kogumisjuhas. Prox toru imendab HCO3- ja eritab H+, hoolimata sellest milline on plasma HCO3- konts ja vere pH. Kui plasma bikarb. tase tõuseb, siis bikarb tase glomerulaarses filtraadis tõuseb ja bikarb. imendumine prox toru epiteelis suureneb. Kogumisjuha suudab muuta seda, kui on alkaloos – toimub ühendavas segmendis ja kortikaalses kogumisjuhas. Lisaks happe-eritav subtüüp intercalated rakkudele on ka bikarbonaati eritavaid
kiirgus) Renaturatsioon-fibrille rohkem, kui vanemal loomal. Valgu bioaktiivuse taastamine 5. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuur on kovalentne peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide kindel järjestus antud valgu polüpetiidahelas(-tes) . Aminohappejääke seob polüpeptiidahelaks kovalentne peptiidside. Paljudes valkudes esineb ka kovalentseid disulfiidsidemeid (S-S sidemeid). Need tekivad endoplasmaatilises retiikulumis, esinedes nii enamikes sekreteerivates ja membraansetes valkudes. Disulfiidsidemed luuakse kahest tsüsteiinjäägist - ahelasisesed (tugevdavad primaarstruktuuri) või ahelatevahelised (aitavad siduda polüpeptiidahelaid).Peptiidsidemed ja disulfiidsidemed on kovalentsed. Valkude primaarstruktuur on molekulaaraluseks: - valkude spetsiifilisusele/mitmekesisusele - kõrgemate struktuuritasemete kujunemisele - molekulaarhaiguste patogeneesile Spetsiifilisus on valkude olulisim tunnus
annaabi.ee 
