· Peab olema vahend või suhtlemiskanal rahvusvahelises suhtlemises, mille abil suhtlevad riigid, isikud, valitsuste välised org-d. · Peab olema vähemalt 3 liiget, multilateraalne (mitmepoolne), peab tekkima nn. ümarlaua efekt. · Peab olema oma põhikiri, mille alusel ta tegutseb, leping asutamise kohta. · Kindlalt fikseeritud liikmeskond. · Alalised tegutsevad struktuurid (sekretariaadid). · Peakontor. · Kindlad finantseerimisallikad, läbipaistvad, auditeeritavad. · Oma kindel juhtkond, vastutuse kandja. Rahvusvahelise organisatsiooni printsiibid: · Võrdsus · Vabatahtlikkus · Ühised eesmärgid Rahvusvahelise organisatsiooni tüübid: 1. Liikmestaatuse järgi: · Valitsustevahelised organisatsioonid (intergovernmental organization-IGO)-nt. euroopa nõukogu.
Prantsusmaal ja Belgias ei tohi minister olla parlamendi liige, kusjuures prantsuse minister peab täielikult loobuma parlamendiliikme staatusest ja katkestama ühenduse ka teda esitanud poliitise ringkonnaga, et erapooletumalt valitsusasju ajada. Ministrid võivad Lääne-Euroopa riikides moodustada (rekruteerida) enda juurde üsna arvukalt esindusi (edustusi), millede ülesandeks on tagada ministri sidet igasuguste asutuste ning oma valimisringkonnaga. Eeskätt Prantsusmaal on sellised sekretariaadid saanud üsna arvestatava võimupädevuse. Hierarhias järgmine tasand on juniorministrid või abiministrid või aseministrid, seejärel riigisekretärid (+abi- või asesekretärid). Nende süsteem on väga erinev - nt Hispaanias moodustavad riigisekretärid tasandisiseselt koguni kolm erineva pädevusega alltasandit. Riigisekretärid loetakse teoorias põhimõtteliselt valitsuse laia koosseisu hulka. Kitsas tähenduses on valitsuse koosseisus üksnes
annaabi.ee 
