mõistmiseks. Sarnaselt teiste sotsiaalteadustega jaotuvad pedagoogilise psühholoogia uurimismeetodid kvantitatiivseteks ja kvalitatiivseteks. Kvantitatiivsed uurimismeetodid seavad esiplaanile uuritavaid nähtusi iseloomustatavate muutujate statistilise analüüsi ja üldistamise. Kvalitatiivsed uurimismeetodid toetuvad konkreetsete pedagoogiliste üksikjuhtumite ja nähtuste interpreteerimisele. Pedagoogilisse protsessi vähe sekkuvateks andmekogumismeetoditeks on pedagoogilises psühholoogias dokumentide analüüs, õpilaste ja õpetajate usutlemine ja vaatlus. Nii saadud andmed võimaldavad leida mitmesuguste muutujate korrelatiivseid seoseid. Pedagoogiline eksperiment võimaldab koguda andmeid pedagoogiliste nähtuste kohta kontrollitud tingimustes, kus uuritavat nähtust mõjutavad kõrvaltegurid on elimineeritud. Niiviisi saab välja selgitada sõltumatute ja sõltuvate muutujate põhjuslikke seoseid. 2
2.3.Isiksushäirete tüübid Isiksusepsühholoogias eristatakse mitmesuguseid isiksushäirete tüüpe, mis vastavad kindlatele omadustele: Skisoidne skisoidse häire all kannatavad inimesed arvavad, et on iseseisvad, samas üksildased. Tihtipeale arvatakse, et teised on pealetükkivad ning ei vääri huvi ja suhtlemine teistega loob segadust. Seega, on põhistrateegia teistest eemale hoida. Paranoiline peavad iseend õiglaseks ja õilsaks, samas haavatavaks. Teisi peetakse sekkuvateks ja õelateks, kuna nad diskrimineerivad ning on pahatahtlikud. Usutakse, et teiste motiivid on kahtlased, seetõttu on paranoilised inimesed ülimalt ettevaatlikud, otsivad tähendusi, süüdistavad ja on igal juhul valmis vasturünnakuks. Düssotsiaalne düssotsiaalsed on enamjaolt üksildased, kuid peavad end iseseisvaks ja tugevaks. Nende arvates on teised kaitsetud, ärakasutatavad. Usutakse, et neil on õigus rikkuda reegleid ja teisi ära kasutada, kuna nad on nõrgad
annaabi.ee 
