et tagajärjed ei ole mõeldud lihtsalt karistamiseks. Õpilased valivad oma käitumisviisid; positiivsed distsiplineermislähenemised aitavad õpilastel teha paremad valikuid. Just sellises kontekstis tuleb tagajärgi kohelda. Erinevate tagajärgedena on käsitletud näiteks töötamist teistest eemal; rahunemise aega; vahetunnist ilmajätmist ning klassist välja saatmist. On juhtumeid, mil õpilase käitumine on nii äärmuslikud kordarikkuv, et ainsaks sobilikuks sekkumisviisiks on suunata laps aega maha võtma. Klassi distsiplineermise kava oluliseks jooneks on see, et klassiõpetajaid toetatakse hästi planeeritud aja mahavõtmise poliitika ja protsessiga. Seitsmes osa räägib viha ning kiusamisprobleemidega toimetulekust. Viha on võimas emotsioon ning suure pettumuse korral võib see kergesti võtta võimust meie mõtlemise üle. Lastel on vihaga veel raskem toime tulla kui täiskasvanutel. Oluline on
training), mida mõnikord on nimetatud ka sotsiaalse lapsi ja noorukeid nende eakaaslastest, on sotsiaalne kompetentsus kompetentsuse treeninguks (social competency training). (hinnang indiviidi võimele olla interaktsioonis teiste inimestega), On leitud, et sotsiaalsete oskuste treening on osutunud või teiste sekkumistega (näiteks, nõustamine, mis on kõige vähem efektiivne) võrreldes efektiivseks sekkumisviisiks kuritegelikult käituvate noorukite kohtlemisel ja järgnevate võimalike õigusrikkumiste ennetamisel (Tolan & Gorman-Smith, 1997). Käesoleva artikli eesmärgiks on anda ülevaade ühe sotsiaalsete oskuste treeningmetoodika (metoodika autor: K. Kõiv: veelgi spetsiifilisemalt - sotsiaalsed oskused (spetsiifilised laste ja täiskasvanute poolt tõrjutud ning sotsiaalselt ebakompetent-
annaabi.ee 
