Koostöine lahendusviis ei pruugi sobida olukordades, kus on kiire, kus on palju eriarvamusi, kui põhiküsimus ei ole eriti kaalukas või kui on ilmselge üks parim probleemilahendus, milleni koostöö ei pruugi viia. Konfliktistiilid on väga mitmekesised. Uurimused näitavad siiski, et inimestel on suhteliselt püsiv konfliktikäekiri (Lehtsaar, 233-236). 4.4 LEPITAMINE KONFLIKTIS On võimalik, et kaks osapoolt ei saa konflikti lahendamisega hakkama ja vajavad abi väljaspoolt. Kõrvalt sekkujat, kes aitab osapooli põhiküsimuse lahendamisel, nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitamine võib toimuda väga erinevatel tingimustel ja vormidse (Lehtsaar, 238) LEPITAMISE MÕISTEST Konfliktidesse sekkumiseks on mitmesuguseid võimalusi. Sekkuja mõju arvestades algavad need kõrvalseisja põgusatest märkustest ja kommentaaridest ning lõpevad kohtuniku otsusega osapoolte kohta. Lepitustegevus on konflikti lahendamise kolmanda, neutraalse osalise kaasabi.
1. perspektiivide korrastamine 2. eesmärkide ja vahendite määratlemine 3. vastastikuse mõistmise arendamine 4. ühisarusaama rakendamine Konfliktistiilid on väga mitmekesised, kuid inimeste konfliktikäekiri on suhteliselt püsiv. Oluline on siiski see, kuidas mingi stiil konkreetsesse olukorda sobib. 5.3 Lepitamine konfliktis Kui kaks osapoolt ei saa enam konflikti lahendamisega hakkama vajavad nad abi väljastpoolt. Kõrvalt sekkujat nimetatakse lepitajaks või ka vahendajaks. Lepitaja peab olema neutraalne nii põhiküsimuse kui ka osapoolte suhtes. Lepitamise puhul on oluline see, et lepitaja ei otsusta, vaid otsustajateks on osapooled. Lepitaja üheks tegevuseks on infosulgude avamine ja suhtlemise taastamine. Langetatud otsused peaksid olema osapoolte vaba tahte ja parima arusaama avaldused. Lepitajat saab kasutada ainult juhul kui mõlemad osapooled on sellega nõus. Lepitamine on
annaabi.ee 
