leevendamiseks. Arveduskrediit on laenutoode, mis võimaldab ettevõttel minna oma arvelduskonto jäägi ehk saldoga miinustesse. Arvelduskrediiti on otstarbekas kasutada rahanappuse leevendamiseks regulaarsete laekumiste perioodil. Faktooringu puhul saab pank ettevõttelt õiguse koguda laekumisi ettevõttele veel tasumata arvetest. Suurettevõtetel on lühiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas võimalus- müüa lühiajalisi võlakirju. Väikeettevõtete puhul on võlakirjadega sekeldamine kulukam kui pangalaenu võtmine. Sisuliselt on võlakiri samuti laen. Laenu ja võlakirja põhiline erinevus seisneb selles, et laene müüb pank edasi üksnes erandjuhtumitel, võlakirjad aga on tehtud just nimelt selle arvestusega, et laenuandja saaks need soovikorral edasi müüa. Laenu ja võlakirjade teine suur erinevus on see, et laenu võtab ettevõte tavaliselt ühelt pagalt, võlakirju aga müüb ettevõte sadadele või koguni tuhandetele inimestele ja ettevõtetele.
uuesti armuda. Pierre'i ainus amastus oli surnud. Marie ja Pierre olid mõlemad jõudnud järeldusele, et armastus põhjustab ainult südamevalu ja et see on igatepidi üsna rumal. Ometi armusid need kaks inimest vastupidi oma veendumustele teineteisesse. Nad sobisid suurepäraselt - mõlemad olid intelligentsed ja mõtlesid ainult teadusest. Mõlemad olid ka praktilised inimesed, kellele ei meeldinud tühine sekeldamine. Pierre ja Marie kohtusid esimest korda 1894. aasta sügisel. Kui Marie 1895. aasta suvel Poolasse puhkama sõitis, polnud ta oma tunnetes ikka veel kindel, ehkki Pierre saatis talle armastuskirju. Kuid aasta hiljem kirjutas Marie Pariisist oma perekonnale ja sõpradele, et tema ja Pierre kavatsevad abielluda. 26. juulil 1895 sõitsid Marie ja Pierre rongiga Pariisi lähemal asuvasse Sceaux'sse, kus elasid Pierre'I vanemad. Seal nad abiellusid, lihtne tseremoonia toimus raekojas. Mariel oli
annaabi.ee 
