esile tõe vastavusteooria, mille kohaselt on lause tõene, kui see vastab faktidele. Kuid seda ei saa võtta kindlana, kuna on palju paradokse, mille puhul tõe vastavusteooria ei kehti. Mitterepresantatiivne realism väidab, et füüsika eesmärk on teha kindlaks praeguste teooriate rakendatavus ning kujundab uusi teooriaid, mida saab maailmale paremini rakendada. Instrumentalistid aga väidavad, et teooriad on loodud selleks, et neid hiljem kasutada käepäraste vahenditena. Tavainimese seiukohast tundub üsna loogiline olevat realistide seisukoht ning nii ilmselt tõde vaadataksegi. Tõeotsinguil on suur roll ka Karl Popperil, kuna ta tunnustas tõele pideva lähenemise ideed. Kuid üritades mõtestada tõelähedust teooria tõestest ja vääradest järeldudes, ta eksis. Kokkuvõtvalt ütleb Chalmers oma raamatu lõpus, et tema seisukohalt ei ole olemas ühte ja kõikehõlmavat teooriat ja metodoloogiat teaduse kohta. Samuti ei tunnista ta teooriate
· Ühine reklaam ja kontrollitud reklaamimehhanism · Väiksem kapitalivajadus (?) · Frantsiisiandja pakub vahel sooduskrediite sisseseade muretsemiseks ja ruumide ettevalmistamiseks. · Stardiperioodil on lihtsam leida võõrkapitali (tulenevalt madalamast riskist) · Tegutsemine suuremas ketis võib võimaldada mastaabiefekti ärakasutamist Puudused frantsiisivõtja seiukohast: · Puudub võimalus arendada oma ideid ja olla loominguline · Iseseisvuse puudus. Tuleb täita standardiseeritud funktsioone. Frantsiisiandja kehtestab reeglid. · Võimalikud konfliktid frantsiisiandjaga tulude jagunemise ja toimimisreeglite üle · Kasumit tuleb jagada, ühekordne lepingutasu võib olla kõrge · Piiratud ärist väljumise paindlikkus · Sundostud frantsiisiandjalt Eelised frantsiisiandja seisukohast: