igasugused regionaalsed julgeolekuhuvid. Näiteks püsivad endiselt USA, Euroopa ning Aasia juhtriikide (Hiina, Jaapani) erimeelsused majandussuhtluse vallas. Kuigi NATO ei jaga Euroopat enam Idaks ja Lääneks, ei kiitnud Venemaa NATO laienemist sugugi tingimusteta heaks. Niisiis mängivad riigid maailma julgeoleku kujundamisel erinevat rolli. Suurriikide hulka arvatakse niisugused, kes vormivad globaalset poliitilist kliimat. Suurriikide ühendust tuntakse kui Suurt Seitsmikku ehk G-7-t (ingl Great Seven). G-7-sse kuuluvad Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA. Algselt oli see jõukate tööstusriikide ühendus, hiljem kutsuti „klubisse” ka Kanada ning Venemaa. Ehkki Venemaa SKT jääb 11 Tänapäeva maailm kõvasti alla teiste liikmete omale, kinnitab tema kaasamine G-7- sse, et Venemaa mõjutab suuresti rahvusvahelist kliimat
kokkuvarisemiseni. Sellega lõppes ka vastasseis lääne demokraati ja totalitaarse NSV liidu vahel, mis oli mõjutanud rahvusvahelist elu kogu 20. Sajandi jooksul. Siiski oleks ekslik arvata, et sellega kadusid ka regionaalsed julgeolu huvid. Nt Venemaa ei ole heaks kiitnud NATO laienemist. See mõjutab ka näiteks eesti ja vene suhteid. Põhitähelepanu pööratakse suurriikidele ja nende poliitikale. Suurriikide ühendust tundakse kui Suurt Seitsmikku. Lühendina tähistatakse: G-7 (Great Seven). Sinna kuuluvad USA, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Suurbritannia, Jaapan, Kanada. Algul oli see jõukas tööstus.. hiljem kutsuti sinna ka venemaa, kuigi majanduslikult jääb ta teistele alla, näitab see, et venemaast sõltub rahvusvaheline poliitika küllaltki palju. G-7 pole alaliselt tegutsev organisatsioon. Riikide liidrid kogunevad vaid aeg ajalt arutama olulisi probleeme. Julgeolu