Tiziani loomete esimese perioodi kuulsaim töö on pealkirja ,,Taevane ja maine armastus" (1512-1516) kandev allegooriline maal, mis on teostatud veel Giorgine vaimus. Sel pildil on kujutatud kaht naist, kellest üks kannab valget siidkleiti ning teine on alasti. Suurepärase efekti saavutas kunstnik sellega, et valgele ihule on kontrastiks kirsipunane mantel. Esimese kõrgrenessansi põhimõtetest lähtuv töö on suur seitsmemeetrine altarikompositsioon, mille teemaks on Maarja taevasseminek, mida maalis ta kaks aastat(alates 1561). See altarimaal ,,Assunta" asub Frari kirikus. 1.1.1 Suhted Giovanni Bellini ja Tizian'i vahel Giovanni oli Tiziani vanune kunstnik ja tema sõber. Tizian õppis temalt palju. Koos asutasid nad kaunistama freskodega sakslaste kaubamaja Fondaco dei Tedeschi't. Girgione oli enne siin
Sisemus - püramiidi suurim väärtus on aga siiani säilinud, sissekäik asub põhjaküljel. Püramiidi olid varem oma töödes märkinud arheoloogid Perring ja Lepsius, aga aastal 1881 oli Gaston Maspero see, kes otsustas asja põhjalikumalt uurida. Püramiiditekste oli ta selleks ajaks leidnud juba Pepi I ja Merenra I hauakambrites. Algselt oli Unase püramiid 18,5 meetrit kõrge ja seda kaitses massiivne seitsmemeetrine kivimüür. Püramiidi ette oli ehitatud pisem niinimetatud kultuspüramiid, eesõu, siseõu ja eraldi ruum ohverdamiseks, kus olevat asetsenud hieroglüüfi 'hetep' (tõlkes ohverdamislaud) kujuline altar. Püramiidi sisemus oli ehitatud kuuest kihist väljapoole suurenevatest kiviplokkidest, pealmine osa oli kaetud lubjakivikihiga. Sees on koridorid, mis suunduvad eesruumi ja hauakambrisse. Nii koridorides kui mõlemas kambris on lakke maalitud kollased tähed sinisele taustale
annaabi.ee 
