Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et lapsest korralik inimene kasvaks. Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta käis seal koolis aastatel 1957-1959. Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959 mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade kooli. Ka seal pidi kaelas olema kaelarätik. Tüdrukutel pidid olema ees mustad põlled. Pidulik riietus oli pioneerivorm. Igal esmaspäeva hommikul oli üleval saalis rivistus, kus rivistati klasside kaupa. Rivistus oli tervel koolil. Keda oli vaja noomida, seda noomiti, kuid seda juhtus väga harva. Enamasti olid lapsed ikka korralikud, suur asi oli see, kui keegi märkusegi sai. Üleval saalis räägiti ka muud kooli elu puudutavatest küsimustest.
Alaliikideks olid laulik, sentimentaalne jutustus (Jenoveeva ning Hirlanda lood), seiklus- ja põnevusjutt (tegelasteks krahvid ja röövlid), sõjakirjeldused (Napoleoni sõjad), idamaised muinasjutud (Ali-Baba ja 40 röövlit, Anderseni muinasjutud) ning rahvajutud (Eisen ,,Esivanemate varandus"). Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium Revolutsioonipäevil kerkis esile emakeelse kooli nõue. 1906 aastal avati esimene eesti õppekeelega seitsmeklassiline tütarlastegümnaasium Tartus, 1907 aastal oli koolis 62 õpilast. Aastatel 1917-1929 töötas selles koolis Miina Härma õpetajana, nüüd kannab kool tema nime. Märksõnad, mida ei leidnud: maarjapäevad Kerjusmungad pistemaakler sirvilauad maanõunik haagikohus ,,konka" Eesti Aleksandrikool kabel LISA Balti erikord - Balti ehk Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18
annaabi.ee 
